Rootsi tekstiilifirma Borås Wäfveri ja
Kreenholmi suuromanik Mats Gabrielsson kirjutab aripaev.ee-le saadetud
kommentaaris, et Narva linnavõimude tegutsemiste tagajärjel kaovad
maksutulud.
Järgneb Gabrielssoni kommentaar:
Ma ei mõista, miks Narva linn on Kreenholmi vastu nii agressiivne. Aastast 1994 olen Borås Wäfveri suuromanikuna toetanud Kreenholmi nii rahaliselt kui ka osalenud Kreenholmi tehase töös. Borås Wäfveri ei ole kunagi võtnud Kreenholmist välja kasumit vaid pigem vastupidi - lisanud mõned sajad miljonid Eesti krooni investeeringuid ning aastatel, kui Kreenholm on olnud kahjumis, seda kahjumit ka katnud.
Kahjuks ei ole Kreenholm arenenud äriliselt meie loodetud suunas. Mitte sellepärast, et Kreenholmis poleks nutikas tööpere, vaid kiire üleilmastumise oludes on Hiinal, Indial ja Pakistanil konkurentsieelised Lääne-Euroopa tekstiiliettevõtete ees.Kreenholm on endiselt üks suuremaid tööandjaid Eestis, kus töötajaid on 2700. Rootsi ja Lääne-Euroopa ettevõtjana olen harjunud tõigaga, et kohalik omavalitsus tavaliselt mõistab kohaliku ettevõtte probleeme. Kuid mitte Narva linn, mis läbi oma linnaettevõtte Narva Vesi halvustab Kreenholmi ajakirjanduses oma klientide, finantsasutuste ja teiste silmis. Lisaks on algatatud juriidilisi protsesse ettevõtte vastu, mis raskendab ja komplitseerib Krenholmi töös hoidmist.Narva linna tegutsemiste tagajärjel ei kannata üksnes ettevõte, vaid ka tema töötajad ja teised linnaelanikud, sest kaovad maksutulud.Kreenholmi ja Narva linna (tema täisomanduses oleva Narva Vee kaudu) pingete aluseks on Narva Vee veeteenuste arved, mis on neliteist (14) korda omahinnast kõrgemad. Eesti seaduste kohaselt võib kohaliku omavalitsuse monopoolses seisundis ettevõte otsustada makse suuruse, kuid seda peab põhjendama. Narva Vesi ei ole seda teinud. Kreenholm on maksnud arved osaliselt (selle osa, mis on objektiivselt õiglane). Erinevuse osas on kohtuprotsess algatatud ja nüüd on kohtu otsustada, milline hind peab kehtima. Õiguskantsleri seisukoht oli Kreenholmi kasuks.Narva Vesi on ilma kehtiva aluseta külmutanud tehingud Kreenholmi arvelduskontodel. Mulle on see arusaamatu, kuidas seda saab teha ilma ametliku nõudeta. Protsessi tulemusena on ettevõttel väga keeruline periood, kui jõuab kätte palkade ja tarnijatele maksmise aeg. Juhtkonnal on väga raske keskenduda toodangu müümisele ja optimaalsele tootmisele, kui pidevalt on vaja end kaitsta Narva linna rünnakute eest nii pressis kui ka kohtusaalides.Narva Vee tegutsemine võib Krenholmi töötajaile tuua kaasa dramaatilisi tagajärgi. Kreenholm on nüüd sunnitud oma klientidelt ja tarnijailt paluma hilinemiste mõistmist, kuna pangaülekandeid ei saa tavalises korras teha. Ettevõte on lisapingete ja turukonkurentsi surve all.Kahju on juba tehtud. Mina Borås Wäfveri suuromanikuna kahtlen, kas paigutada lisaraha Narva tekstiilitööstusesse. Selle tulemuseks on väiksemad investeeringud ja Kreenholmis jääb töökohti vähemaks.Ma palun Narva poliitilistel ja administratiivsetel vastutavatel ametiisikutel suhelda Kreenholmi juhtkonnaga. Ärge olge nii agressiivsed Kreenholmi vastu! Kreenholm väärib linna juhtkonda, kes suhtub ettevõttesse heasoovlikult. Kas Narval ei ole enam Kreenholmi vaja?
Seotud lood
Kaks päeva enne kohtu otsust, mille järgi
pidi arestitama kogu Kreenholmi kinnisvara, anti see vara üle vähetuntud
Narva Gate OÜle, mis kuulub Boras Wäfveri suuromanikele.
Tekstiilitootja Kreenholm teatab lähiajal
suurkoondamisest, töö võib kaotada veel ligikaudu tuhat inimest. Tänaseks
on Kreenholm koondanud juba 500 inimest.
Euroopa idavärav Venemaa piiril ja Eesti
suuruselt kolmas linn Narva seisab silmitsi ähvardava vaesusega, keskmine palk
jääb seal kaks ja pool korda alla riigi rikkaima kantsi Viimsi valla omale
Tekstiilitootja Kreenholm plaanib koondada
algaval aastal tuhatkond inimest ning sulgeda Narvas kogu ketrus- ja
kudumistööstuse. Sellise käitumise põhjuseks nimetab Kreenholmi emaettevõtte
Boras Wäfweri suuromanik Mats Gabrielsson ettevõtte pangaarvete arestimist AS
Narva Vesi poolt.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.