Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan
Parts allkirjastas eile programmid, millega suunatakse järgmisel kuuel
aastal Eesti tutvustamiseks turismisihtkohana ligi 500 miljonit krooni.
”Eesti kui reisisihi hea maine ja tuntuse kujundamine kogu maailmas suurendab nõudlust Eesti toodete ja teenuste, mitte üksnes turismitoodete järele,” märkis minister Juhan Parts, kelle sõnul suureneb Eesti kui reisisihi programmi eelarve aastatel 2007–2013 pea kahekordseks.
45 miljonit riigi tutvustamiseks eraldatud 50-nest suunatakse elektroonilise turismiinfo süsteemi arendamiseks. Turismiinfosüsteemi arendamise programmiga püütakse suurendada Eesti kui reisisihi atraktiivsust ning tuntust, teatas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, lisades, et selle süsteemiga on kavas teenindada Eestisse reisi planeerivaid ja siia saabunud külalisi.
”Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmiga pööratakse varasemast suuremat tähelepanu potentsiaalsele turistile,” märkis siseturu osakonna juhataja Maria Alajõe, kelle sõnul on tarbijale suunatud tegevused järjest olulisemad, kuna aasta aastalt on üha enam neid turiste, kes ostavad endale reisi, kasutamata selleks reisikorraldajate ja reisibüroode abi.
Ministeeriumi andmetel käitusid 2006. aastal nii 62% Eestis ööbinud turistidest. Lõpptarbijatele suunatud tegevused on sageli eelarvemahukad ning ettevõtjatel ei ole piisavalt võimalusi taolisteks investeeringuteks.
Mõlemad programmid viib ellu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) koostöös kohalike omavalitsuste, turismiettevõtete ja teiste partneritega.
Ühtekokku suunab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium käimasoleva struktuurivahendite perioodi jooksul (2007–2013) erinevate meetmete kaudu turismi arendamiseks 1,2 miljardit krooni.
Seotud lood
Turismisektorit ootavad ees suured
muutused. Selles on jälle süüdi internet. Juba täna ostab 10% kliente
turismipaketi internetist.
New Jersey kolledži majandusprofessor
Douglas K Peterson leiab, et Eestil on turismi, laevanduse ja IT vallas palju
võimalusi, mis tuleks ära kasutada.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.