Ehitusettevõtted ehitasid 2007. aasta
kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides eelmise aasta sama perioodiga
võrreldes 5% rohkem, teatas statistikaamet.
Teises kvartalis alguse saanud ehituse kasvutempo aeglustumine jätkus ka kolmandas kvartalis.
Kolmandas kvartalis ehitasid ehitusettevõtted omal jõul 11,3 miljardi krooni eest. Hooneid ehitati 7,3 miljardi ja rajatisi 4,0 miljardi krooni eest — püsivhindades vastavalt 12% rohkem ja 6% vähem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis. Nii kohalikul ehitusturul kui ka välisriikides tulenes ehituse kasv ainult hoonete ehitamisest.
Ehitisregistri andmetel lubati kolmandas kvartalis kasutusse 1569 uut eluruumi, s.o 209 eluruumi rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Enam kui kolmveerand uutest eluruumidest asus korterelamutes. Enim valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartu linn. Ehitustegevuse kallinemine ja laenutingimuste karmistumine on vähendanud nõudlust uute eluruumide järele. Kolmandas kvartalis anti ehitusluba 1793 uue eluruumi ehitamiseks, mida on võrreldes aastatagusega ligi kaks korda vähem. Eelistatuim elamutüüp oli ühepereelamu.
Kasutusse lubati 244 mitteelamut kasuliku pinnaga 175 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus- ja laopinda. 2006. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.
Seotud lood
Kinnisvaraportaali Kvkvisuaal.blogspot.com
kirjutab, et Merko uue korteri omahind on ca 500 000 krooni. Merko kinnitab, et
nimetatud omahinnas ei ole enamikke arenduskulusid, kommunikatsioonide rajamise
kulusid, aga ka nt igas hoones oleva brutopinna väljaehitamist.
NCC Ehituse tegevjuht Toomas Aak ütles
aripaev.ee-le, et seoses majanduse jahenemisega on ehitustempo aeglustumine
igati normaalne.
Tallinna halduskohus nurjas ärimeestele
Alvar Ild ja Indrek Toome kuuluva SRV Kinnisvara katse blokeerida
detailplaneering, mis võimaldab pilvelõhkuja ehituse naaberkrundile.
SRV Ehituse tegevjuht Margus Mändmets ütles
aripaev.ee-le, et ebanormaalsel tasemel olnud nõudlus, on viinud ehitussektori
ebaefektiivsesse seisundisse.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.