Kõigepealt Ruthile ja Piretile Pilgrimi ehted lihtsalt hirmsasti meeldisid. Nad ostsid ehteid reisidelt ja kinkisid teineteisele vastastikku, samuti oli väike valik müügil Tallinna Kaubamajas.
Ruthil tiksus aastaid kuklas mõte hakata eraettevõtjaks. Selle pani talle pähe ettevõtjast abikaasa: iga kord, kui naine kodus jälle tüütu töölkäimise üle virises või töökohta vahetas, soovitas mees, et tulgu ta ära ja tehku midagi ise. "See oli selline veetilk-uuristamas-kivi-protsess ja mõte meeldis mulle üha enam," meenutab Ruth.
Ruthile oli esmatähtis oma firma luua. Kui midagi otseselt teha ei oska, siis tuleb ju midagi müüa. Päris algstaadiumis konkureeris ehetega väikese kohvipoe idee. "Tunnistasin aga oma asjatundmatust ja loobusin sellest," ütleb Ruth.
Niisiis otsustasidki naised hakata müüma Pilgrimi ehteid, mida mõlemad fännasid. Ruth võttis veebilehe kaudu firma Taani peakorteriga ühendust ja mainis, et oleks huvitatud nende kauba Eestis müümisest. "Natuke bluffisin ka ja kirjutasin igaks juhuks, et meil on juba toimiv ehteäri," tunnistab ta nüüd. "Kui sain väga positiivse ja julgustava vastuse, oli otsus tehtud."
Piret ütleb, et tema kõhkles ja kahtles algul rohkem. Aasta varem oli tal laps sündinud ja varem Ühispanga Elukindlustuses töötanud Piret oli lapsega kodune. "Mõtlesin kodus, et mida edasi teha, võib-olla tõesti oma firma? Siis aga kaotas mu abikaasa töökoha. Majanduslik olukord muutus raskeks ja tuli panka tagasi minna," meenutab Piret. Ta mäletab, et pidi Ruthiga kohvikus kokku saama, et arutada oma firma loomist. "Läksin sinna plaaniga öelda: ei, ma ikka praegu ei saa. Ruthil aga oli Pilgrimi tootekataloog laual juba lahti ja otsus kindel: teeme ära!"
Ruth tuli oma töölt pangast ära ja pühendus Pilgrimi käimalükkamisele. Pireti abikaasa ise jäi aastaks lapsega koju ja naine läks pooleteiseks aastaks Ühispanka tagasi, näpistades sealt kõrvalt aega ka Pilgrimile.
Esimene pood avati Stockmanni kaubamaja kõrval, Tartu mnt 16 maja keldris juunis neli aastat tagasi. Tagantjärele hindab Piret, et esimese poe asukoht polnud kõige parem, niisama möödakäijad sinna ei sattunud. Aga olukord kinnisvaraturul oli hetkel selline, et kuigi naised otsisid neli kuud, paremat kohta nad ikkagi ei leidnud.
Kuhugi suure kaubanduskeskuse boksi Pilgrimi perenaised ei tahtnud ega taha praegugi. "Sealne karmide reeglitega boksisüsteem meile ei meeldi, omaette saab olla omanäolisem," põhjendab Ruth.
Firma loomisesse investeerisid naised oma väikesed säästud ja võtsid natuke ka eraisiku laenu. Kahepeale kokku kulus umbes 200 000 kr, mille eest renditi ruumid, osteti sisustus ja tehti remonti, maksti esimese kaubapartii eest. "Olime hästi kokkuhoidlikud," meenutab Piret. "Remonti tegime ise. Ehete väljapanekuks tegi minu abikaasa näiteks kipsist koonused ja värvis kuldseks, väga uhke sai."
Lõppeva aasta algusest asub Pilgrimi pood uutes ruumides Narva maanteel. Ka siin on remont ise tehtud, roosimustrilised tapeedid seintes ja väike kohvinurk, kus klientidel hea jalgu puhata.
Esimesed kaks aastat tegutses Pilgrim kahjumiga, raha hakkas sisse tulema kolmandal tegevusaastal.
Kui esimesed kaks aastat tegeles Pilgrimiga argiselt rohkem Ruth ja Piret aitas pangatöö kõrvalt nii palju, kui jõudis, siis kolm aastat tagasi vahetasid naised rollid ringi. Piret tuli pangast ära Pilgrimisse, Ruth aga võttis vastu ahvatleva pakkumise reisibüroolt Estravel. Miks nii? "Kui ehteäri asutasime, siis oli meie kindel plaan teha sellest õdus, soe ja sõbralik väike ostukeskkond, kus iga klient tunneks ennast mõnusalt ka lihtsalt ehteid vaadates-proovides. Ja sellises näost näkku kliendisuhtluses on Piret parim," selgitab Ruth.
Lisaks Piretile on poes ametis veel ka üks palgaline müüja.
Piret lisab, et müük on tõesti tema kutsumus. Olles praegu juba mitu aastat pangast ära, käib ta nüüdki vahel meelsasti endises töökohas müügikoolitusi tegemas.
Tulevikuplaanide osas jäävad naised tagasihoidlikuks. Nemad pole kunagi endale sihiks seadnud kiiremini-kõrgemale-kaugemale, vaid pigem tasa ja targu. Jutuks on olnud kauplused Tartus ja Pärnus, mis suure tõenäosusega saavad ka teoks. Samuti liigub Pilgrim päris kindlasti ka Tallinnas suurema müügipinna suunas.
Olulisem arengu näitaja on neile pidevalt suurenev kaubavalik ja laovarud, ka laieneb Pilgrim järjekindlalt uutesse kaubagruppidesse: meesteehted, päikeseprillid, kellad. Pole ka välistatud, et kunagi hakatakse Pilgrimile lisaks veel mõnda kaubamärki Eestisse tooma ja müüma.
Ise kannavad mõlemad naised peamiselt Pilgrimi ehteid. "Igast kollektsioonist jääb ikka midagi endale kah külge," naerab Ruth. "Eks me mõlemad püüame olla liikuv reklaam ja tegelikult see toimib päris hästi." Piret täiendab, et kui uued kollektsioonid tulevad, siis on nad mõlemad nagu lapsed jõuluvana koti kallal. "Peaksime tegema oma ehetest poodi muuseuminurga," naeravad naised.
Käsitööõpetaja haridusega Piretile meeldis kooliajal ise ehteid teha. Viimastel aastatel pole selleks aega jäänud, aga kes teab, võib-olla on ükskord see uus kaubamärk poes just made by Piret?
Seotud lood
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.