• OMX Baltic0,3%272,43
  • OMX Riga−0,15%872,98
  • OMX Tallinn−0,36%1 754,1
  • OMX Vilnius−0,09%1 048,63
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,73%8 081,05
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,28
  • OMX Baltic0,3%272,43
  • OMX Riga−0,15%872,98
  • OMX Tallinn−0,36%1 754,1
  • OMX Vilnius−0,09%1 048,63
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,73%8 081,05
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,28
  • 06.12.07, 17:53
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ministeerium jagab kohaliku elu arendamiseks kuus miljardit krooni euroraha

Regionaalminister Vallo Reimaa ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse liige Ülari Alamets kirjutasid alla halduslepingule, millega antakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele rakendusüksuse ülesanded kohalikule arengule suunatud Euroopa Liidu struktuuritoetuse meetmete osas.
Halduslepingu alusel hakkab EAS vahendama Elukeskkonna arendamise rakenduskava toetusi „Kohalike avalike teenuste arendamise” ja „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise” meetmetest, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, teatas siseministeerium. Kokku eraldatakse aastatel 2007-2013 viie meetme raames toetusteks 6,08 miljardit krooni.
Siseministeeriumis on välja töötamisel veel kolme regionaalarengule suunatud EL struktuuritoetuse meetme tingimused. Ka nende osas hakkab rakendusüksuse ülesandeid täitma EAS.
1997. aastal loodi Siseministeeriumi juurde Regionaalarengu Sihtasutus, mille ülesandeks oli regionaalarengu programmide rakendamine. 2000. aastal sai Regionaalarengu Sihtasutusest reorganiseerimise käigus osa loodavast Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (praegu EAS-i regionaalarengu divisjon). Seega on EAS-il pikaajaline kogemus regionaalprogrammide rakendamisel ning suur osa Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahendatavatest toetustest on just regionaalarengu toetused (nii siseriiklikud kui EL struktuurivahenditest rahastatavad).
Seetõttu nimetas Vabariigi Valitsus oma 19. aprilli 2007 määrusega nr 111 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse rakendusüksuseks Elukeskkonna Arendamise Rakenduskava Piirkondade tervikliku ja tasakaalustatud arengu prioriteetse suuna osas. Selle alusel sõlmiski Siseministeerium EAS-iga vastava halduslepingu.
Aastatel 2004-2006 (eelmine EL struktuurivahendite periood) oli EAS rakendusüksuseks sarnastele meetmetele – Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine (Kohalike avalike teenuste arendamise meetme eelkäija, suurim erinevus see, et 2007-2013 ei saa Kohalike avalike teenuste arendamise meetmest toetust suuremad linnad, neile on ettevalmistamisel eraldi meede Linnaliste piirkondade arendamine) ja Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine (samanimelise meetme eelkäija). Meetmed olid ja on eeskätt suunatud kohalikule omavalitsusele ja kolmandale sektorile.
Raha said sellised projektid nagu Kadrina lasteaia Sipsik renoveerimine (Kadrina vald, toetus 3,6 miljonit krooni); Nissi põhikooli ehitus (Nissi vald, toetus 25,4 miljonit krooni); Hoone renoveerimine Pärnu erivajadustega inimeste rehabilitatsioonikeskuseks (Pärnu linn, toetus 4,37 miljonit krooni); Torma põhikooli spordihoone ehitus (Torma vald, toetus 5 miljonit krooni); Järvakandi Klaasimuuseumi klaasikoda (Järvakandi Klaasimuuseum, toetus 537000 krooni); Pärnu rannapromenaadi ehitamine (Pärnu linn, toetus 13 miljonit); Rooslepa kabeli taastamine (Noarootsi vald, toetus 4 miljonit); Rakvere Vallimäe valguspargi rajamine (Rakvere linn, toetus 4,2 miljonit) ja Vehendi puhkekeskuse rajamine (Rannu vald, toetus 1,87 miljonit krooni).
Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine on jätk riikliku arengukava 2004-2006 samanimelisele alameetmele. Meetme eesmärgiks on tõsta piirkondade konkurentsivõimet, muutes need atraktiivsemaks ettevõtjate, kvalifitseeritud tööjõu ja külastajate jaoks.
Toetust võivad taotleda kohaliku omavalitsuse üksused, mittetulundusühendused ja sihtasutused, aga ka riigiasutused külastusobjektide haldajatena ning avalik-õiguslikud ülikoolid kui projekti tegevused toetavad meetme eesmärkide täitmist. Toetust saab taotleda nii turismi- ja puhkemajandust kui kohalikku ettevõtluskeskkonda edendavatele projektidele (ettevõtluskeskkonda edendavate projekti puhul on abikõlblikud taotlejad ainult kohaliku omavalitsuse üksused).
Kohalike avalike teenuste arendamise meede on jätk riikliku arengukava 2004-2006 alameetmele Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine. Meetme eesmärkideks on kvaliteetsete ja konkurentsivõimeliste avalike teenuste kättesaadavuse tagamine maakondlikes ja kohalikes keskustes ning kohalike avalike teenustega seotud infrastruktuuri kasutuse efektiivsuse parandamine maapiirkondades. Meedet rakendatakse kogu Eesti territooriumil, välja arvatud Tallinna, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva, Saue ja Maardu linn ning Viimsi vald.
Toetust võivad taotleda kohaliku omavalitsuse üksused ning mittetulundusühendused ja sihtasutused.

Seotud lood

Uudised
  • 17.04.08, 15:52
Ansipile teeb muret 1,3 miljardit kasutamata euroraha
Peaminister Andrus Ansipit teeb murelikuks euroliidu raha, mida ei ole ära kasutatud, rahandusministri hinnangul on kasutamata 1,3 miljardit krooni.
Uudised
  • 18.09.07, 18:40
Mändmets: euroraha võiks küsida vaid unikaalsete projektide jaoks
Euroraha tuleks taotleda vaid geniaalsetele projektidele, et Euroopas ei jääks Eestist mulje kui toetusraha niisama saajatest, kirjutas rahandusministeeriumi asekantsler Renaldo Mändmets venekeelses majanduslehes Delovõje Vedomosti.
Uudised
  • 13.11.07, 08:31
Galojan hämab euroraha tagasimaksmise kohta
Ülehomseks 700 000-kroonise võla viimase tagasimakse teha lubanud Anna-Maria Galojan on hakanud eitama oma senist osalist tagasimakset.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 12:03
ABB ärijuht: Eestil on tugeva tööstusriigi maine
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele