Ülehomseks 700 000-kroonise võla viimase
tagasimakse teha lubanud Anna-Maria Galojan on hakanud eitama oma senist osalist
tagasimakset.
Paari nädala eest selgunud tõigale, et endine MTÜ Eesti Euroopa Liikumine (EEL) tegevjuht Galojan oli 700 000 krooni MTÜ raha kallite riiete ja ehete peale kulutanud, järgnes EELi nõukogu esimehe Riivo Sinijärve napp kinnitus, et neiu maksab raha kindlasti tagasi, kirjutas Postimees.
Eile ei võtnud Galojan telefoni, küll aga suhtles Postimehega lühisõnumite teel. Ta andis mõista, nagu mingit rahamaksmist poleks siiani olnud.
"Tere, kust Te võtate, et olen üldse midagi maksnud?!! Kui oleksin maksnud, siis ilmselt oleks Teile edastatud ka vastav dokument. Mina ei lähtu ega usalda kuulujutte" seisis ühes sõnumitest.
Küsimusele, kas ja kui palju ta on raha tagastanud, reageeris Galojan SMSiga, milles soovitas rääkida oma advokaadiga ning küsida EELi kontorist dokumente raha võimaliku tagasimaksmise kohta.
Paari nädala eest kirjutas Postimees, et Galojan oli alla kirjutanud võlakirjale, milles kohustus poole oma võlast ehk 350 000 krooni tagasi maksma 31. oktoobriks ja ülejäänu 15. novembriks, mis on ülehomme.
Seotud lood
Harju maakohus tunnistas täna Anna-Maria Galojani (29) süüdi suures ulatuses võõra vara omastamises ja võltsitud dokumentide kasutamises ja mõistis talle 1 aasta ja kümne kuu pikkuse vangistuse, millest viis kuud peab Galojan kandma reaalselt ja 1 aasta ja 5 kuud tingimisi 4aastase katseajaga.
Politsei esitas täna kahtlustuse Eesti
Euroopa Liikumise (ELL) endisele juhile Anna- Maria Galojanile
mittetulundusühingu raha omastamises.
Regionaalminister Vallo Reimaa ja
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse liige Ülari Alamets kirjutasid
alla halduslepingule, millega antakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele
rakendusüksuse ülesanded kohalikule arengule suunatud Euroopa Liidu
struktuuritoetuse meetmete osas.
Eesti Euroopa Liikumise (EEL)
raamatupidamisdokumendid näitavad kummalisi rahaülekandeid juba aastaid enne
tänavu sügisel puhkenud nn Galojani skandaali, kirjutas venekeelne nädalaleht
Den za Dnjom.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.