Iraan saavutas vastu Ameerika Ühendriikide
tahtmist lepingu Hiina ettevõttega Sinopec, et arendada nafta- ja gaasitootmist
hiiglaslikul Yadavarani naftaväljal.
Sinopec pani veerand sajandiks jätkuvale ning igal aastal 10 miljoni tonnini küündivale gaasivarule käpa peale juba 2004. aastal, kuid toona lõpliku kokkuleppeni ei jõutud, vahendas The Arabian Business.
Hiina ametnikud ütlesid äriläbirääkimistel, et nad ei lükka lepingu sõlmimist enam edasi vaid seetõttu, et Ameerika Ühendriigid ähvardavad Iraani uute sanktsioonidega. Kokkuleppe rahalisi aspekte esialgu ei avaldatud.
Washington on püüdnud Teherani tema tuuma-ambitsioonide pärast isoleerida ning nõudnud rahvusvahelistelt ettevõtetelt, et nad ei investeeriks Iraani naftaväljadele. Hiina on sõdinud edasiste sanktsioonide vastu, kuna Iraan on neile Saudi Araabia ning Angoola järel tähtsuselt kolmas toornafta müüja.
Oletatavasti saab Yadavarani naftaväljal toota kuni 300 000 barrelit toornaftat päevas. Iraan on nafta- ja gaasivarudelt teine riik maailmas. Rohkem naftat arvatakse olevat vaid Saudi Araabial ning rohkem gaasivarusid Venemaal.
Samas on iraanlased nafta- ja gaasitulu jagamisel üsna kitsid. Nad sõlmivad naftaväljade arendajatega n-ö tagasiostulepingud, kus arendaja ehitab ja aitab hiljem Iraani Rahvuslikul Naftakompaniil ehitatud tööstust hallata. Oma raha teenib arendaja tagasi naftamüügituludest, saades sellest teatud protsendi loetud aastate jooksul.
Seotud lood
Täna saatis Venemaa Iraani viimase lasti
tuumakütust, teatas RIA Novosti. Saadetis oli arvult kaheksas.
Toodang on esmakordselt üle 2003.a. USA
invasioonile eelnenud taseme, teatas Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA)
raport ja peab selle aluseks eelkõige paranenud julgeolekuolukorda riigis.
Kulla hind purustas oktoobris uued rekordid ja on kiiresti lähenemas 3000 dollari piirile. Novembri alguses tõi Donald Trumpi valimisvõit kullaturule küll suure päevase languse, kuid pikaajalist negatiivset mõju kullaturule ma ei näe. Pigem vastupidi.