Läti uue valitsuse moodustavad tõenäoliselt
samad parempoolsed parteid, mis kuulusid läinud nädalal tagasi astunud
peaminister Aigars Kalvitise valitsusse.
Siiski loodab Läti keskpanga juht Ilmars Rimsevics, et koostöö uue valitsusega tuleb keerulise majandusolukorra lahendamisel tulemuslikum.
Neli endise võimukoalitsiooni parteid - Rahvaerakond, Läti Esimene Partei, Roheliste ja Põllumeeste Liit ning Isamaale ja Vabadusele - teatasid läinud nädalal, et on valmis minema valitsusse, mida juhiks rahvaerakondlane Edgars Zalans, lahkuva valitsuse regionaalminister.
Koalitsiooni on oodatud ka ekspeaministri Einars Repše partei Uus Aeg, mis aga teatas, et Zalansit eelistades toetaks president Valdis Zatlers vana valitsuse kursi jätkumist.
Peaks president aga toetama näiteks Uue Aja peaministrikandidaati - endist rahandusministrit Valdis Dombovskist, ei pruugi see valik parlamendis toetust leida.
Homseks peavad kõik kandidaadid esitama presidendile oma nägemuse valitsuse ees seisvatest ülesannetest.
Läti keskpanga juht heidab Aigars Kalvitise tagasi astunud valitsusele kõige enam ette seda, et keskpanga nõuandeid ei võetud õigel ajal kuulda. "Hoiatasime majanduse ülekuumenemise eest juba 2004. ja 2005. aastal… kuid keskpanka vaadati nagu peole saabunud politseinikku - inimesed ei olnud valmis pidu katkestama," ütles Rimsevics ajalehele Financial Times antud intervjuus. "Lõpuks on siiski vigu tunnistatud," lisas ta.
Uuelt valitsuselt ootab keskpank rangemat eelarvepoliitikat, mis seaks riigieelarves 1% asemel SKPst eesmärgiks 2% ülejääki, ja leplikumat suhtumist välistööjõu importi. See pidurdaks ehk täna juba 30% suurust palgainflatsiooni. Ka kordas Rimsevics, et mingeid lati devalveerimisplaane keskpangal pole. See oleks "mürk, mitte lahendus", ütles ta.
Mõõdukust lubavad ka Läti ja teiste Balti riikide laenupidu rahastanud välispangad. "Tänases olukorras ei rõhu me enam laenuportfelli suurendamisele, vaid stimuleerime säästmist," ütles Rootsi majanduslehele Dagens Industri Swedbanki juht Jan Lidén.
Seotud lood
Selle aasta esimese üheksa kuu jooksul, võrreldes 2006. aasta sama
perioodiga, on Läti SKP tõusnud 11 protsenti.
Knight Frank
globaalne kinnisvaraindeks 2007 aasta kolmandas kvartalis näitab, et kõige
enam on kinnisvarahinnad kasvanud Bulgaarias, kes lõi eelmise aasta liidri Läti
troonilt.
Korrigeeritud andmeil kasvas Läti
sisemajanduse kogutoodang kolmandas kvartalis 10,9%, mis on aeglaseim
kasv enam kui kahe aasta jooksul, teatas täna Läti statistikaamet.
Lätis puhkes poliitiline skandaal.
Rahvustelevisiooni juht sai eile ametist lahti, kuna jättis 1.
detsembril näitamata dokumentaalfilmi Venemaa presidendist Vladimir
Putinist.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele