Oberschneider: börsil olek takistab Arco Vara otsustamist

Järgneb intervjuu Paul Oberschneideriga:

Mida arvate ümberkorraldusest Arco Vara nõukogus ja juhtkonnas?

Ühe börsiettevõtte kohta oli see imelik, üllatav ja dramaatiline liigutus, eriti kui aktsia hind on alates börsile tulekust (IPOst) langenud 40%. Probleemid olid nõukogu ja juhatuse vahel, mis on tüüpiline, kui erafirmast saab börsiettevõte ja kui seni firmat karmikäeliselt juhtinud asutajad leiavad end äkki täiesti uues olukorras. See on konflikt sinu ja aktsionäride vahel. Enam ei saa teha kogu aeg selliseid otsuseid, mis kõhutunde järgi näivad head, sest samal ajal soovivad teised aktsionärid, et nende raha töötaks kogu aeg.

Millest võis antud konflikt alguse saada?

Asutajad tahtsid ilmselt siinseid võimalusi kasutada ja Baltikumi rahulikult investeerida, teised aga tahtsid investeerida kiirelt ja jõuliselt kasvavasse Rumeeniasse ja Bulgaariasse. Arti Arakas tegi ilmselt õige otsuse ja soovis investeerida kohalikule turule, mida tunneb hästi, ja ei soovinud tormata kaugetele turgudele, millest ta midagi ei tea.

Kinnisvaras on olulised kohalikud kontaktid ja turu tundmine. Ajalooliselt on Arco Varal siin hästi läinud. Bulgaarias ja Rumeenias on nad nagu kõik teised. Ei ole vahet Londonist, Pariisist ja Berliinist tulnutega, neile näidakse samu tehinguid, mille tõelist väärtust nad ei tea. Kodus on neil oluline konkurentsieelis ja nad peaks oma tegevus siin jätkama.

Mida soovitate Arco Varal edaspidi teha?

Kaevake seal, kus on teie enda kartulid. Unustagu Rumeenia ja Bulgaaria, ei ole vaja üritada olla suur rahvusvaheline kinnisvaraettevõte, mida Arco Vara ei ole. Neil ei ole teistel turgudel konkurendiseelist.

Kas Arco Vara IPO oli viga?

Arvan, et tean, mis Arco Varas sisemiselt juhtub. Mõtlesime Ober-Hausiga ka pikalt börsile mineku peale. Ei läinud börsile, kuna kogu see infojagamine ja aktsionäride soovide rahuldamine ei olnud ahvatlev äris, kus olin harjunud otsuseid ise tegema. Sellepärast ei teinud IPOt, sest see oleks piiranud minu otsustamist ja see piirab Arco Vara.

Arakad on ettevõtjad, kes teevad ise otsuseid ja seda äris, mida tunnevad, nüüd on aga muutust vaja ja see on raske. Seda on näha ka aktsia hinnas languses, milles on osaliselt süüdi turg ja teisalt on näha puudusi juhtimises. Tegu on täiesti teise ettevõttega, täiesti uues turusituatsioonis ja ka uutel turgudel. Ma ei ole veenudud, et praegune juhtkond paremini hakkama saab kui Arakad. Teised firmad, näiteks Hansapank, vahetas lõpuks kogu juhtkonna välja, kuna tegu oli siis hoopis teise pangaga kui varem, vaja oli teisi andeid ja oskuseid.

Arco Vara ei oleks IPOt pidanud tegema, ettevõte opereeris eraettevõttena paremini.

Kas Arco Vara peaks börsilt lahkuma?

Kui vaadata Arco Vara börsiprospekti, siis on nende varad ülehinnataud, toonastele hindamistele ei saa enam toetuda. Balti riigid on väike turg ja kui likviidsus kaob, on nende varade väärtust raske hinnata, eriti raske on hinnata põllule arendatud elamurajoonide väärtust. Kui inimesed enam kinnisvara ei osta, võib selle väärus karmilt kukkuda. Ma ei tea, mis on aktsia väärtus täna, kuid sellel on tõenäoliselt veel ruumi kukkuda. Ja kui see juhtub, siis arvan, et juhtkond üritab firmalt börsilt ära viia.

Mis hakkab juhtuma Eesti kinnisvaraturul?

Ees ootavad karmid 12-14 kuud, asjad lähevad veel hullemaks. Likviidsuse puudumise tõttu vaatavad pangad oma laenutingimused üle. Ees ootab kapitali- ja sularahakriis, mille tõttu varade väärtus muutub. Kui ettevõtja või eraisik on viimase piirini laenu võtnud ja läheb panka oma laenu rekapitaliseerima, siis nõuavad pangad lisatagatist. Laenajatel ei ole lisatagatist pangale pakkuda, see tähendab, et inimesed peavad müüma hakkama. Turg on jahtunud. Mul on hea meel, et saime oma suured projektid nagu Lutheri ja Rannamõisa õigel ajal müüdud. Praegu ei saaks nende eest nii palju.

Kuidas oskasite müügiks õige hetke valida?

Mulle meeldib osta, kui kõik müüvad ja müüa siis, kui kõik ostavad. Kui seda õigesti teha, siis läheb väga hästi. Oli ilme, et turul oli palju vaba raha. Samuti hakkas ka Euroopa näitama vaikset langustrendi. Kuid ma ei osanud uskuda, et see kõik muutub nii kiiresti. Ma oleks võinud aasta või isegi kaks liiga vara müüa.

Millal Eestis kinnisvara taas osta tasub?

Mitte järgmise 12 kuu jooksul. Raske öelda, millal taas osta tasub. Pangad ei laena üksteisele, keegi ei tea, millal probleemid mööduvad. Parem on istuda paigal ja olla kannatlik. Jää oma liistude juurde ja tegele parem sellega, mida oskad. Kui otsid kodu, ära midagi osta, vaid kogu raha.

Millised on plaanid Eestis?

Jätkan oma kaubanduspindade äri. Meile kuuluvad Norde Centrum kesklinnas, Lasnamäel Mustakivis kaks kaubanduskeskust suurentnike Rimi ja Prisma kauplustega ning Tammsaare tee Selverile rendime pinda. Plaanime ehitada ka Pärnusse uue kaubanduskeskuse ja hakkasime Mustmäele ehituspoodi rajama.

Palju kaubanduspindu Eestisse veel mahub?

Eestis on inimese kohta kaubanduspinna ruutmeetrite arv Euroopa suurim ja turg on tegelikult täis. Enam juurde ehitada ei tasu. Kuid nagu kinnisvaraäris: oluline on koht ja ajastus. Ja asjastus on praegu täitsa vale ning on vähe kohti kaubanduskeskuse arendajatele. Sa ei saa ehitada midagi ja arvata, et inimesed tulevad kohale. Tallinnas on piisavalt kaubanduspindu ja kui arendajad tahavad uusi ehitada, siis on huvitav näha, kas kohalikud pangad seda ka finantseerivad ning nad suudavad ehitada midagi, mis ka tulus on. See on riskantne äri.

Kuidas edeneb Argentiina piimakarjakasvatus?

Argentiinas on lõbus, ma olen seal terve päeva värskes õhus, täiesti erinev siinsest elust. Kasvatan seal vilja ja piimakarja. Ma arvan, et põllumajandus on äri, kus järgmisel 20 aastal võib väga edukas olla, sest toitu on vähe. Põllumajandus on olnud ajalooliselt perekonnaäri, mis tähendab, et see on killustunud ja 30 aastat ei ole sinna investeeritud. Samal ajal maailmas nõudlus toidu järele vaid kasvab. Aasia nõuab rohkem liha ja proteiini, sest toitumiseelistused on muutunud. Toidu nõudlus on suurem kui pakkumine.

Argentiina on üks ilus koht, kus olla ja üks väheseid kohti, kus on võimalik talupidamisega raha teenida. Vili kasvab aasta läbi ja lehmad söövad kümme kuud väljas. Piimakarja kasvatus Argentiinas ja Ukrainas on võrreldes Peterburiga erinev, sest ilmastik on erinev. Peterburis peab loomadele heina ja silo ostma, kulude struktuur on teine.

Kas plaanite ka Eestis piimakarja kasvatama hakata?

Eestis on raske. Kulud, toit ja lehmade eest hoolitsemine. Ei ole infrastruktuuri 1000-2000hektariliste farmide jaoks.

Kohalikel põllumeestel hakkab paremini minema, kuid kliimat ei saa muuta. Euroopas on parim koht piimakarjale Ukraina, mis oli ka Nõukogude Liidu viljaait. Kuid mul ei ole riskiisu, et seda teha. Minu ettevõtetesse on investeerinud lähedased sõbrad ja ma ei taha nende rahaga riskida, seetõttu kaalun ka investeeringuid äärmiselt hoolikalt.

Mida arvate Eesti olukorrast üldiselt? Mida arvate peaminister Andrus Ansipi tegemistest valitsusjuhina?

Asjad ei juhtu üleöö. Need protsessid, mis toimuvad, on pikaajalised ja üldiselt ei sõltu hetkevalitsusest. Ükski indiviid ei ole nii tähtis, et majandust nii suures ulatuses mõjutada.

Peaminister on head tööd teinud. Eesti on parim riik Ida- ja Kesk-Euroopas, kus äri teha, tänu poliitikatele. Kõik, kes on midagi Eestis teinud, ütleks sama.

Kõik on tsükliline. Positiivne majandustsükkel on kestnud 1981. aastast. Ja kõik on sellega harjunud, et läheb vaid õiges suunas. Vahel on olnud pisikesi kukkumisi, kuid trend on üles. Enamik inimesi ei ole majandusseisakut või stagnatsiooni näinud. See ei ole paha, et on tsüklid, ja ma arvan, et see on ühe tsükli lõpp.

Plaanite Eestist jäädavalt lahkuda?

Ei lahku Eestist. Mul on siin maja, mis mu perekonnale meeldib. Vahest on vaja kannatlik olla ja rahulikult võtta. Mõnikord on parim tehing see, mida sa ei tee.