Kaitsepolitsei järelevalve komisjoni esimees Jaanus Rahumägi oli häiritud avalikust arvamusest, justkui kuulataks eestlasi massiliselt pealt. Intervjuud anda soovinud Rahumäe sõnul saab tänapäeval informatsiooni ka avalikest kanalitest, mistõttu pole inimeste ebaseaduslikul pealtkuulamisel mõtet. "Inimesi kuulatakse pealt küll, aga väga väikeses mahus ja vastavalt riigi seadustele," märkis Rahumägi, kelle tegi ärevaks Äripäevas ilmunud artikkel "Uus moeteenus: tellin endale "lutikatõrje"".
"Selleks, et pealt kuulata, ei piisa ühe inimese tahtmisest. Selleks on vaja tervet süsteemi. On vaja seadmed paigaldada, et info lindistada, pärast on vaja need maha võtta. Selleks on vaja ebaseaduslikult ruumi siseneda," üritas Rahumägi kummutada arvamust, justkui oleks teiste inimeste järel nuhkimine lihtsamast lihtsam.
Pärimisele, miks mõned ärimehed siis ometi endale nn lutikatõrjeseadmeid ostavad ning ka pealtkuulamisseadmete avastamise teenust tellivad, arvas Rahumägi, et põhjusi võib olla mitmeid, kuid võib-olla üritavad nad lihtsalt end targemaks teha, kui tegelikult on.
Teisalt andis riigikogu liige mõista, et ka Toompeal on nn lutikatõrjet tehtud, kuid detailsemalt ta sellest rääkima ei soostunud. Küll aga oli Rahumägi kiire tunnistama, et mitmed riigikogu liikmedki kardavad pealtkuulamist. "Neid pole palju, aga rohkem kui üks või kaks," sõnas ta, lisades, et teinekord tuntakse ka ohtu, kui kodu lähedal võõras auto seisab.
4. detsembril kirjutas Äripäev, et ettevõtlike Eesti ärimeeste seas on viimasel ajal muutumas järjest populaarsemaks pealtkuulamisaparaatide avastamise teenus.
Ärimehed, riigiasutused, suured ehitusfirmad, pangad - loetles teenust pakkuda kavatsev ärimees huvilisi. Teenuse vastu on hakatud huvi tundma viimase kolme aasta jooksul.
Hansapank tellib panga juhi Erki Raasukese sõnul pealtkuulamisseadmete tõrje teenust regulaarselt.
Endisel turvaärimehel Urmas Sõõrumaal on pealtkuulamist häirivad seadmed olemas olnud juba 15 aastat ning ühtegi firma kontorit ilma nendeta tal pole.
Ärimeeste seas oli neidki, kes on veendunud, et neil hoitakse silma peal, kuid ei võta selle vastu midagi ette.
Seotud lood
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.