Kas inimene ikka mõjutab kliimat?

Need kliimaeksperdid usuvad, et globaalne soojenemine on looduslik protsess. Nende järeldused on teravas vastuolus ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeliga (IPCC), mille vastupidised järeldused põhinevad suurel määral samadel andmetel, kirjutas Physorg.

3000 tuntud eksperdist koosnevat ÜRO töörühma ja USA endist asepresidenti Al Gore’i premeeriti hiljuti Nobeli auhinnaga teavitustöö eest kliimamuutuste hävitavate tagajärgede kohta.

Novembris avaldas IPCC raporti, mille kohaselt inimese roll planeedi kliima soojenemisel on väljaspool igasugust kahtlust. Taanduvad liustikud ning lume kadumine mägedes, suvise jää õhenemine Arktikas ning sulav igilumi näitavad, et kliima soojenemine käib juba täie hooga, kirjutas raport.

Kliimat soojendab nende sõnul süsinikdioksiidireostus, mis tekib eelkõige fossiilsete kütuste põletamisel. Selle tulemusena ei peegeldu Päikeselt Maale jõudev soojus tagasi, vaid jääb siia lõksu ning kutsub esile kliimamuutusi.

Rühm USA teadlasi jääb aga eriarvamusele ning on oma vaadetest kirjutanud artikli, mis avaldati ajakirjas The International Journal of Climatology.

"Täheldatud soojenemismuster ning maapinna ja atmosfääri temperatuuritrendide võrdlus ei ole iseloomulikud kasvuhooneefektile,” kirjutas artikli esimene autor, New Yorgi Rochesteri ülikooli kliimaekspert David Douglas.

"Sellest järeldub tahes-tahtmata, et inimese panus ei ole märkimisväärne, ning et vaadeldud süsinikdioksiidi ja teiste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni suurenemine atmosfääris lisab üldisele kliima soojenemisele vaid ebaolulise osa,” kirjutas Douglas.

Uurimuse kaasautori, Alabama ülikooli teadlase John Christi sõnul näitavad nii satelliitidega kui ka õhupallidega kogutud andmed, et atmosfääri soojenemine ei ületa maapinna soojenemist. Tema sõnul peaks kasvuhoone mudeli kohaselt atmosfääri soojenemine olema kaks kuni kolm korda suurem.

Satelliidiandmete põhjal järeldavad uurimuse autorid, et kasvuhoone mudel ei võta arvesse pilvede ja veeauru poolt põhjustatud negatiivset tagasisidet, mis vähendaks mudelis inimese poolt atmosfääri paisatud süsinikdioksiidi mõju olulisust. Seega väidavad artikli autorid, et praegused kliimamudelid ülehindavad suuresti kasvuhoonegaaside mõju kliima soojenemisele.

Teise kaasautori, Virginia ülikooli klimatoloogi Fred Singeri sõnul on praegune soojenemine lihtsalt osa kliima loodusliku soojenemise ja jahenemise tsüklist, mida on liustikest, meresetetest ja stalagmiitidest kogutud andmete põhjal ajaloos korduvalt toimunud.

Kuidas need tsüklid täpselt töötavad, on siiani teadmata, kuid artikli autorite sõnul põhjustavad neid tõenäoliselt muutused päikesetuules ning sellega seotud magnetväljades, mis mõjutavad Maale jõudvat kosmilist kiirgust ja pilvisust, mistõttu on päikesetuulte kontrolli all ka maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk ja seega kliima tervikuna.

Singer ütles hiljutisel pressikonverentsil, et tegelikult pole siiani olemas kindlaid tõendeid selle kohta, nagu suudaksid inimesed kliimamuutusi esile kutsuda.

Olemasolevad andmed on Singeri sõnul vasturääkivad. Näiteks globaalsed temperatuurid tõusid vahemikus 1900 kuni 1940, ammu enne, kui inimesed hakkasid õhku paiskama süsinikdioksiidi nii meeletutes kogustes kui tänapäeval. Aastatel 1940–1975 temperatuur aga hoopis langes, kuigi nafta ja söe kasutamine suurenes. Singer usub seega, et looduslikud faktorid mõjutavad globaalset kliimat hoopis rohkem kui inimese poolt atmosfääri paisatud kasvuhoonegaasid.