Servereid vähemaks?!

"Eeskujuliku kontseptsiooniga serverilahenduse rajas Elisa selleks, et muuta IT-infrastruktuuri hallatavamaks," rääkis ettevõtte teenusplatvormide valdkonna juht Taavi Talvik. Laias laastus oli ettevõttes varem üle 140 erineva serveri.

Igaüks neist nägi veidi isemoodi välja ning paljud olid ostetud eri tarnijatelt. Tulemusena jooksid inimesed, kes reaalselt tööd teevad, jalad rakku, kui midagi juhtus. "Praegu on serverite arv taandunud vähem kui 90 peale," selgitas Talvik.

Nendest umbes 40 jooksevad virtuaalmasinates ja ligi 15 jooksevad HP blade-serveritel. "Umbes pool serveritest töötab uuel platvormil, kuid endiselt on veel tööd teha ning rakendusi kolida," kirjeldas Talvik olukorda.

Halduskulud vähenesid projekti käigus umbes pool miljonit krooni aastas, voolukulud ligikaudu kümme protsenti. Talvik avaldas usku, et pärast lõpplikku kolimist on võimalik veelgi rohkem kokku hoida.

Elisa ei eelista Talviku sõnul ühtegi partnerit teistele, kuid HP pakkus selle projekti raames Elisa vajadustele vastava otstarbeka lahenduse.

Personali arvel kokkuhoidu ei tekkinud. "Vähenes olemasolevate inimeste rumal ringijooksmine ning tulekahjude kustutamine," selgitas Talvik.

Olemasolev tööjõud saab tema arvates nüüd keskenduda sisuliste probleemide ja sisulise arengu planeerimisele. Kokkuvõttes saavad inimesed teha oma tööd, mis annab ettevõttele oluliselt rohkem väärtust kui arvutihooldus.

Rakenduste virtuaalses serveris tööle panemiseks oli Talviku sõnul mitu põhjust. Virtualiseeriti rakendused, mis ressursse ei kuluta, aga peavad olemas olema. Samuti ei saanud pärisserverit vanad rakendused, mille all enam füüsilist riistvara leida ei olnud, või rakendused, mis pidid olema kiirelt ja täies mahus taastatavad.

Talviku sõnul paranes jõudlus pärast virtualiseerimist mitu korda. Kui näiteks endisest 500 MHz serverist sai kolitud 3G Hz VMware'i farmi koos võimsa salvestuslahendusega, oli tulemus mitu korda kiirem.

Rakendusi on Elisas Talviku sõnul seinast seina - alates tavalisest firma kontoritöö ülalpidamiseks vajalikust (e-post, failiserverid, raamatupidamine) ning lõpetades mobiilifirma väga spetsiifiliste rakendustega klientidele teenuste osutamiseks.

IBMi tootejuht Jüri Joonsaar selgitas, et varem saadi protsessoritele jõudlust juurde nende taktsagedust tõstes, kuid seal tuli piir ette. Näiteks Inteli ühetuumalistel oli kõige kõrgem takt 3,8 GHz. "Kui takti enam tõsta pole võimalik, siis päästab tuumade lisamine. Nii ongi ilmunud kahe- ja neljatuumalised protsessorid ning kaheksatuumaliste tulek pole kaugel," rääkis ta.

Joonsaar rääkis, et mitme tuumaga protsessorist on kasu nii virtualiseerimisel kui ka ressursinõudlike rakenduste jooksutamisel. Esimesel juhul määrab ühe füüsilise serveri protsessorite ressurss, mitu virtuaalset serverit sellel kasutada saab.

Tehnoloogiliste muutuste taga on tavaliselt reaalsed põhjused. Vajaduse ühetuumaliste protsessoritega serverid vahetada kahe- ja neljatuumaliste vastu tingib eelkõige infohulga kasv.

Appi tulevad siin kahe- ja neljatuumaliste protsessoritega serverid, mille jõudlus on vähemalt 75% suurem, võrreldes eelmise põlvkonnaga. Kui ettevõte kasutab andmebaaside, ressursiplaneerimise, kliendihalduse, meilinduse ja virtualiseerimise lahendusi, on mitmetuumalise protsessoriga serverite kasutamine selgeks eeliseks.

Uue põlvkonna serveritel on veel üks oluline eelis - nimelt on nende käigushoidmiseks vaja oluliselt vähem energiat nii toiteks kui ka jahutamiseks. Energiasäästule rõhuvad nii protsessori- kui ka serveritootjad - seadmete arvutusvõimsus suureneb, kuid energiakulu väheneb.

Tundub ehk esmapilgul vähetähtis, kuid pole haruldane, et tarbitava energia maksumus ületab mitmekordselt serveri hinna. Kindlasti tasub serverite vahetuse juures tähele panna ka nendel jooksva tarkvara litsentsitingimusi ja vanade serverite keskkonnasõbralikku utiliseerimist.