1. jaanuaril 2008 jõustub Riigikogu poolt
heaks kiidetud aktsiisiseaduse muutmise seadus, millega seoses tõusevad
kõikide erinevat liiki kütuste hinnad, teatas Eesti Õliühing oma
pressiteates.
„Aktsiisiseaduse muudatusega kehtestatakse Eestis mootorikütustele Läti, Leedu ja Poolaga võrreldes küll kõrgem aktsiisimäär, kuid isegi aktsiisimäärade viimine Euroopa Liidu alamäära tasemele jätab Eesti siiski odava kütusega maaks. Mitmed Euroopa riikide valitsused on seadnud kütuse aktsiisimaksu Eestis kehtima hakkavast Euroopa Liidu alammäärast ligi kaks korda suuremaks,” selgitas Eesti Õliühingu juhi Toomas Saks.
Hinnad tõusevad kõikvõimalikel kütustel nagu mootoribensiinil, diislikütusel, eriotstarbelise diislikütusel, petrooleumil, vedelgaasil ja kerge kütteõlil. Hinnatõus on otseselt tingitud aktsiisimäärade Euroopa Liidu alammäära tasemele viimisest. Lisaks hakatakse uuest aastast aktsiisiga maksustama ka maagaasi ja elektrienergiat.
Eesti Õliühingu juhi Toomas Saksa sõnul kallineb aktsiisimaksu tõusu tulemusena 1. jaanuarist mootoribensiini liitrihind 1.32 krooni ja diislikütuse liitrihind 1.56 krooni võrra ning uus aktsiisimaks koos käibemaksuga moodustab kütuse liitrihinnast vastavalt 6.63 ja 6.09 krooni.Aktsiisiseaduse muudatusel on Toomas Saksa sõnul ka mitmeid positiivseid mõjusid. „Nimelt suunatakse riigieelarve kaudu osa Eestis kogutud mootorikütuseaktsiisist teedeehituse rahastamiseks. Selles valdkonnas nähakse lähiaastatel ette võimsaid ja igati kiiduväärt arenguid,” märkis Saks.
Seotud lood
Konjunktuuriinstituudi direktori Marje
Josingu hinnangul elavad eestimaalased 2008. aastal paremini kui 2007. aastal,
sest sissetulekud kasvavad kiiremini kui hinnad.
Kütuse hinna kallinemist on oodata
siis, kui kõrgema aktsiisiga kütus jõuab Statoili teenindusjaamadesse.
Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul
mõjuvad riigi kavandatud aktsiisitõusud laastavalt kõigi eestlaste rahakotile ja
toidulauale röövides ka tallinlaste rahakotist sadu miljoneid kroone.
LindaLine Express tegevjuht Enn Rohula
ütles, et praegu nende laevad ei sõida ja praegu hindu ei tõsteta.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.