Tihedama asustusega paikades liigeldes peab
alati valvel olema autojuhtide suhtes, kes vahetavad ootamatult ridu, teevad
nappe möödasõite või unustavad suunatuld kasutada – üldiselt tundub, et nad nagu
ei märkakski teisi teel olevaid autosid. Tegelikult nad ei märkagi – sest nad
räägivad näiteks telefoniga või saadavad parajasti sõnumit. Uurimused on
näidanud, et nii pole autojuhil tõepoolest võimalik ümbrust tähele panna.
Kuigi tänu tehnoloogia arengule muutuvad autod järjest turvalisemaks, peame tehnoloogiat tänama ka üha uute autojuhtide käeulatuses olevate häirijate eest. Paarkümmend aastat tagasi sai telefoniga rääkida vaid kodus või töö juures laua taga istudes, see ei saanud kuidagi liiklust segada. Viimase paari aasta jooksul on olukord läinud hullemaks, sest mobiiltelefonidele on lisandunud näiteks ka MP3-mängijad või GPS-kaardiprogrammid.
Uurimused on näidanud, et autosõidu ajal telefoniga rääkiv või sõnumit saatev juht ei suuda ümbrust piisavalt märgata ning on seega ohuks nii endale kui teistele. Seetõttu on telefoni kasutamine autojuhtimise ajal paljudes riikides keelatud. Eesti liiklusseadus keelab juhil juhtimise ajal tegeleda toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liikluskeskkonna tajumist. Kuid kas seadusest juhtide ohjeldamiseks piisab?
LiveScience kirjutas, et Inglismaal läbi viidud uurimuse kohaselt kasutab keelust hoolimata autoroolis telefoni pool miljonit inimest iga päev. Kardetavasti ei ole eesti juhid palju kuulekamad. Kes meist saaks kätt südamele pannes ütelda, et ta pole autoroolis olles kordagi telefoni vastu võtnud – kasvõi selleks, et lubada hetke pärast tagasi helistada?
Selle pärast ei pruugi muidugi midagi juhtuda. Enamasti ei juhtugi. Võib-olla ei juhtu mitte kunagi. Kuid arvestades, et paljud meist veedavad autoroolis täiesti arvestatava osa oma elust, ning liiklusõnnetuste sagedust, võib oluliseks osutuda ka väike muutus meie liiklemiskultuuris. Ilmselt ei jää praeguseks leiutatud käepärased meelelahutus- ja suhtlemisseadmed sugugi mitte viimasteks. Kindluse mõttes võiks kõik sellised vidinad sõidu ajaks pagasiruumi visata ning liiklusdžunglis ellujäämisele keskenduda.
Seotud lood
Selle suve põhiuudisteks on kujunenud
inimohvritega lõppenud ülirasked liiklusõnnetused. Kui panganduse,
parkimiskorralduse ja valimiste organiseerimisel tuntakse Eestit kui IT-riiki,
siis mis tegelikult takistab tehnoloogiliste lahenduste kiiret juurutamist
liiklusjärelvalves?
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.