Nii nagu Eesti pole varem näinud sellist
majanduse kasvu, pole me näinud ka sellist palgamiljonäride hulka.
Kunagi varem uuel iseseisvuse ajal pole palgamiljonäride arv võrdluses eelmise aastaga kahekordistunud, veelgi enam, ühe aastaga tuli juurde rohkem palgamiljonäre, kui neid oli kogunenud eelnevaks aastaks, kirjutas Eesti Ekspress. 2006. aastal deklareeris suuremat kui ühe miljoni kroonist palgatulu 794 inimest, 2005. aastal oli neid 318.
Kui 2005. aastal oli suurim palgatulu kümme miljonit krooni, siis 2006. aastal teenisid neli inimest suuremat tulu kui 12 miljonit krooni.
Eesti Ekspressi palgamiljonäride edetabelis on kaks pingerida, neist ühes on inimesed nimeliselt ja teises on heldemad firmad.
Palgamiljonäride isikunimelist tabelit juhib teist aastat Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, kes on küll avalik teenistuja, kuid ta ei maksa makse Eestis (nagu ka teised Euroopa Liidu ametnikud). Siim Kallase palgatulu oli 4,7 miljonit krooni.
Maksuameti andmetel teenis aga Eesti suurima palga saaja Siim Kallasest mitu korda suuremat tasu.
Ilmselt võiks suurima palgasaaja tiitli pälvida Hansapanga Grupi juhatuse esimees - Eesti, Läti ja Leedu pankade ülemus Erki Raasuke, oleks loogiline, et riigi suurima firma juht teenib suurimat palka.
Tegelikult maksuamet 2006. aasta suurimat palka välja ei öelnudki, sest kartis, et seda võib olla liiga lihtne seostada mõne kindla inimesega, selge on see, et Eesti suurimat palgatulu teeniv inimene deklareeris suurema kui 12 miljoni kroonise tulu.
Seotud lood
Üle miljonikroonist aastapalka teenis mullu 457 inimest ehk poole rohkem kui aasta varem.
Dividendivõtjate edetabeli 47. kohta hoidva
Toomas Tamme äritavasid on peetud küsitavaks, 106. kohal olevat Tamme poega
Raivot aga kahtlustatakse maksupettuses.
Investeerimispankur Rain Lõhmus, kes täna
Äripäeva avaldatud dividendimiljonäride TOPis platseerus 22,34 miljoni kroonise
tuluga 14. kohale, usub, et naisi on edetabelis vähe nende ettevaatlikkuse
tõttu.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.