Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg ütles
aripaev.ee-le, et prügi sorteerimisel trahvimist veel ei rakendata, kuid
vajadusel keeldub jäätmekäitleja prügi vedamisest.
„Kontrollmehhanism veel ei toimi ning trahvimist ei rakendata. Järelvalvega tegeleb keskkonnainspektsioon,“ ütles Remmelg.
„Jäätmekäitleja teab millised sanktsioonid talle rakenduvad ning vajadusel keeldutakse jäätmete vedamisest,“ rääkis Agu Remmelg. “Eriti rakendatakse seda ohtlike jäätmete suhtes. Kui konteinerisse on visatud elektroonikaseadmeid, siis laseme prügi uuesti sorteerida,“ selgitas ta.
Prügi sorteerimise kohta teeb kohalik omavalitsus ettekirjutused ning nende vastutada jääb ka kodanike informeerimine. „Inimesed on väga üllatunud ning meie klienditeenindus on ülekoormatud,“ kommenteeris Remmelg segadust inimeste hulgas.
„Aia ja pargi jäätmed, nagu muru ja lehed, tuleb viia biolagunevate jäätmete konteineritesse oma piirkonnas. Samas pakuvad ka firmad äraviskamise teenust. Pandimärgiga pudel tuleb viia taarakokkuhoidu ning ilma pandimärgita pudel pakendikonteinerisse, mille sisu on välja valatud,“ selgitas ärijuht sorteerimise korda.
„Pakendite pesemist tuleb jälgida mõistlikkuse piires, vastasel juhul muutub veekulu ebaratsionaalseks,“ ütles Remmelg.
Agu Remmelg ütles, et sellest aastast tuleb tegeleda prügi sorteerimisega, kuna jäätmeseaduses täitub üks tähtaeg. „Üldised põhimõtted ja jäätmekäitlemise hierarhiline kord tulevad EList. ELi üllaim eesmärk on see, et jäätmeid ei tekitata üldse“ rääkis ta. „Vähesel määral on võimalik jäätmete mitte tekitamist ellu viia. Seda võimaldab väiksem tarbimine, näiteks, kui ei osteta iga kord poeskäimisel kilekotti,“ rääkis ta.