Isapuhkus loob ebavõrdsust

Uuest aastast saavad mehed isapuhkust tööpäevades, kõiki teisi puhkusi arvestatakse kalendripäevades. Näiteks kui isa töötab 24tunnistes vahetustes, siis on tal kuus ainult seitse tööpäeva ja puhkus võib venida pooleteise kuu peale, samas kui ajatöötaja saab puhata ainult 10 tööpäeva ehk kaks nädalat.

Juristid ja personalijuhid on segaduses, kuid sotsiaalministeeriumi tööeluarengu osakonna juhataja Egle Käärats kinnitas, et nii ongi. Tööpäev on tööpäev, ükskõik kui palju tunde sellesse kuulub. Seega võidavad selle seadusega nii need isad, kes töötavad pikkades vahetustes graafiku alusel kui ka need isad, kes töötavad vähendatud koormusega.

Käärats möönis, et see on ainult ametniku soovitus ja kui selle peale laekub õiguskantsleri kaebus või kohtu otsus, siis tuleb selle seaduse rakendus ümber muuta.

Suure hulga meessoost töötajatega G4Si personalijuht Valdur Peebo oli nõutu ja tõdes, et see on probleem. "Eeldame, et inimene peab saama 10 järjestikust tööpäeva puhkuseks, kuid siis võib juhtuda, et tal jääb normtunde puudu," rääkis Peebo. Normtundide alusel saab aga töötaja palka.

Töögraafikut ette võttes ütles Peebo, et nad on valmis pakkuma töötajale 80 vaba töötundi. 80 töötundi arvestas ta kümne kaheksatunnise tööpäeva järgi. Tundide arvestust on aga keeruline vormistada, kuna seadus ei näe ette sellist võimalust, samuti ei võimalda seda personaliarvestusprogrammid.

Tunniarvestus tekitaks aga teistpidi ebavõrdsust: siis oleks kontoritöötaja puhkus pikem kui 24tunniseid vahetusi tegeval töötajal. Selle vältimiseks tuleb kohendada graafikut või võimaldada kompenseerivat vaba aega, pakkus Peebo.

Sama nõutu kui Peebo oli ka tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam, kelle jaoks oli ebaselge, mitu tööpäeva on 24tunnises vahetuses.

"Me ei räägi normtunnipäevast vaid tööpäevast, ja kui kümme tööpäeva jaotub pooleteisele kuule, siis on isikul õigus saada selle perioodi ulatuses isapuhkust," sõnas Käärats.

Tundide lugemisega ei olnud nõus ka Heli Raidve Tööõigusabi juht Heli Raidve. "Arvan, et 24tunnises vahetuses olemine ei võrdu kolme tööpäevaga ja 10 tööpäeva ei saa ammendatud kolme sellise vahetusega," nentis ta.

Töö- ja puhkeaja seaduse N 2 lg 4 kohaselt on tööpäev ajavahemik ööpäevas, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid. Seega ei ole 24tunnine vahetus nagu kolm tööpäeva. "Kuna seadusandja ei ole isapuhkust määranud tundides, siis ma ei kujuta ette, kuidas saaks seda selgesõnalist paragrahvi teistmoodi (ja lapsele kahjulikumalt) tõlgendada ja 24tunnise vahetuse kolmeks tööpäevaks lugeda," ütles Raidve.

Uuest aastast tõusis ka isapuhkuse tasu. Kui varem sai isapuhkuse päeva eest 66 krooni, siis nüüd säilitatakse isale keskmine palk, mis ei tohi olla suurem kui kolm keskmist palka.

Vaatamata ilmsele ebavõrdsusele ei ole tänasest kahenädalasele isapuhkusele jääv müügimees Viljar Luik kade.

"Mina saan oma lapsega ka pärast tööd tegelda, 24tunnises vahetuses ei ole see aga võimalik," sõnas ta päästeteenistuses ja tuletõrjes töötajaile mõeldes. Küll aga rõhutas Luik isapuhkuse tasu olulisust. See oli tingimus, miks ta üldse isapuhkusele sai jääda. Ka Valdur Peebo oli veendunud, et keskmise palga maksmine tõstab isapuhkuse populaarsust, sest seni ei kasutatud seda just sissetuleku olulise vähenemise tõttu.