Kiviõli tehases loodetakse
juba aasta lõpul hakata tootma põlevkivivaigust diislikütust, mida
peaks tulevikus jätkuma piisavalt, et katta 35-40 protsenti Eesti
vajadusest.
Kohalik diislikütus tõotab tulla imporditavast 10-15 protsenti odavam.
"Kõik kulgeb kalenderplaani kohaselt," ütles Kiviõli Keemiatööstus juhatuse esimehe nõunik Nikolai Kutašov seadmete ettevalmistustööde kulgemise kohta Põhjarannikule.
1. septembriks valmis olema, seejärel algavad käivitus- ja häälestustööd. "Raske öelda, kui kaua need kestavad, sest sellise tootmisprotsessi enda ettevalmistus on haruldane ja maailmas esmakordne," lisas ta.
Tehases loodetakse, et diislikütuse tootmisest saab Kiviõli Keemiatööstuse kullasoon, mis ettevõtte käivet mitmekordistab.
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ paikneb Ida-Virumaal, Kiviõli linna lääneservas. Ettevõte alustas tegevust 1999. a., käivitades eelneval aastal seiskunud põlevkivitööstuse. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ on tööandjaks ligi 700 inimesele, kellest enamus on linna enda elanikud ja põhitegevusalaks on põlevkivist õlisaaduste tootmine ja müük, soojus- ja elektrienergia tootmine.
Seotud lood
Kütusemüüja Neste müüb pärast eilset
kütuste hinnalangetust suurklientidele diislikütust kallimalt kui
jaeklientidele.
Rahvaliit, Reformierakond ja Keskerakond
kinkisid OÜle Kiviõli Keemiatööstus sadu miljoneid kroone.
Saare maakond kulutab erinevate
energialiikide võrdluses kõige enam diislikütust, mis moodustab maakonna
energiabilansist 27 protsenti.
Eestis liigub üsna palju juhte, kelle
diiselmootorites ei põle mitte tanklast tangitud diiselkütus vaid kas rapsi-
,soja või fritüürist läbi käinud õli.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.