Tallinna linnavolikogu muutis
detsembris pealinna eelarvest makstavate sünnitoetuste tingimusi. Nüüd
saavad toetust vaid need pered, kus mõlemad lapsevanemad on rahvastikuregistri
andmetel Tallinna linna elanikud.
Kui varem piisas sünnitoetuse saamiseks ühe lapsevanema Tallinna registris olemisest, siis alanud aasta 1. juulist makstakse ühekordset lapse sünnitoetust tingimusel, et mõlemad lapsevanemad olid rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanikud enne lapse sündi ning vähemalt üks lapse vanematest on rahvastikuregistri andmetel elanud Tallinnas vähemalt aasta enne lapse sündi, teatas linna pressiteenistus.
Toetus määratakse raviasutuse või perearsti tõendi alusel, kui lapse sünnitanud ema oli võetud rasedusega arvele enne 12. rasedusnädalat ja olnud arsti regulaarsel jälgimisel. Laps peab rahvastikuregistri andmetel olema Tallinna linna elanik ja elama toetuse taotlejaga ühel aadressil. Samad tingimused kehtivad ka mitmike (kolm ja enam last) sünnitoetuse maksmisel. Mõlema lapsevanema registris olemise nõue ei laiene üksikvanemale.
Tallinna linna sünnitoetus on 5000 ja kolmikute või enama lapse korraga sündimise toetus on 100 000 krooni. Mullu maksti toetust kokku 25,7 miljonit krooni.
Tänavu 4. jaanuaril saatis Tallinna linn välja teate, et eakatele makstavat toetust tõsteti seniselt 700 kroonilt 850 kroonini ja selle hinnatõusu kompensatsiooniks on 2008. aasta linnaeelarves ette nähtud 78,2 miljonit krooni.
Seotud lood
Sotsiaaldemokraadid ei nõustu Tallinna
plaaniga maksta sünnitoetust vaid neile peredele, kus mõlemad vanemad elavad
Tallinnas.
Sotsiaaldemokraatide hinnangul peab koos
pensionäridele makstava toetusega tõusma ka Tallinna linna makstav ühekordne
sünnitoetus, teatasid sotsiaaldemokraadid.
Keskerakond algatas täna riigikogus
riiklike peretoetuste seaduse muutmise, mille eesmärgiks on tõsta sünnitoetus
ning lapsendamistoetus 10 000 kroonini iga sündinud või lapsendatud lapse kohta,
kirjutas postimees.ee.
Tallinna abilinnapea Taavi Aas leiab,
et maamaksu tõusu hüvitamise mehhanismi pensionäridele ja
represseeritutele pole seni arusaadavalt selgitatud ja pensionäridele jääb
maamaksu suurus samaks 1997. aastal kehtinud maamaksu summaga.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.