Keskkonnaministeeriumi sõnul peavad
pakendiorganisatsioonid kogu turule toodud pakendikoguse kokku korjama, mitte
ainult 50 protsenti nagu organisatsioonid ise välja reklaamisid.
Pakendiorganisatsioonid väitsid, et neil on kohustus pakendeid tagasi võtta ainult 50 protsendi ulatuses kogu turule jõudnud pakendimassist. Pakendiseadusest tulenevalt on pakendiorganisatsioonidel üldine tagasivõtukohustus kogu pakendimassi osas, mis organisatsioonide kliendid on turule toonud.
Taakasutamise miinimumnõude kohaselt ei ole pakendiorganisatsioonidel kohustust kogu pakendijäätmete kogust taaskasutada, küll aga tasuta tagasi võtta, teatas keskkonnaministeerium. Juriidiline isik võib pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise kohustuse täitmata jätmise korral saada trahvi kuni 50 000 krooni.
Pakendite kogumise kohustus on taaskasutusorganisatsioonidel, kes seaduse kohaselt peavad pakendijäätmete konteinereid paigaldama kohalike omavalitsuste piirkondades tekkinud vajadustele vastavalt.
Seotud lood
Eesti suurim pakenditootja Estiko Plastar
tahab koos professor Mati Karelsoni ja Tartu Ülikooliga salvestada
informatsiooni kilepakendi sisse ning teha sellega revolutsiooni USA
kaubandusturul.
Jäätmeseadus keelab alates 1. jaanuarist
2008 olmejäätmete sortimata kujul prügimäele ladestamise. Eraldi tuleb koguda
vanapaber, pakendjäätmed, biolagunevad aia-ja haljastusjäätmed ning ohtlikud
jäätmed.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.