Transiidiekspert Raivo Vare näeb Hiina
sadama Ninbo ja Muuga sadama vahel sõlmitavas lepingus ainult positiivseid
külgi, Tallinna sadama kaubamavoogude arv võib seeläbi hüppeliselt kasvada.
Kuid küsimus on tema sõnul selles, kes hakkab sadamat ehitama?
Ninbo on Hiina suurim sadam ning suuruselt neljas sadam maailmas. "Lepingu sõlmimise peamine pluss on see, et tekib otseühenduse võimalus," ütles Vare
dv.ee-le.
"Kui varem sõitsid laevad ümber India ja randusid oma lastiga suurtes sadamates, näiteks Hamburgis, sealt aga viisid teised laevad lasti väiksematesse sadamatesse, siis nüüd tekib võimalus sõita kogu kaubaga otse Eestisse. "See tähendab, laevad tulevad otse siia. Majanduslikult on see meile kasulik," seletas Vare.
Tema sõnul lähevad kaubad sealt edasi Venemaale ja teistesse Balti riikidesse. Tänu lepingule võib kaubavoog Tallinna sadamas kasvada kuni miljoni TEU konteinerini aastas.
Uue terminali ehitamiseks korraldatakse üleeuroopaline vähempakkumine. Seega küsimus, kes hakkab ehitama sadamat, on sellel kevadel transiidi valdkonnas peamine. Investeeringud terminali ehitamisse võivad moodustada umbes 220-300 miljonit dollarit (2,3-3,2 mld kr). Tõsi küll, Vare sõnul selgub projekti lõppmaksumus pärast vähempakkumise võitjat.
Maailmas kasutatakse üha enam konteinervedusid, sealjuures kasvab pidevalt ka Hiina ekspordi osakaal, mis moodustab juba praegu 40% kogu maailmaekspordist. "Konteinervedude osa pidevalt kasvab, mis teeb antud äri väga perspektiivikaks," seletab Vare.
Kohalikust transiidist rääkides näeb olukord välja järgmine: „Venemaa püüab aina rohkem suunata kaubavood oma sadamatesse. Selleks on olemas teatud makromajanduslikud põhjused. Kusjuures, need sadamad asuvad regioonides, kus mingit muud äritegevust ei toimu. Seetõttu on see Venemale regionaalpoliitika vaatenurgast kasulik . Pealegi, imporditavate ja eksporditavate kaupade voog on nii suur, et Venemaa tuleb vaevalt üksinda sellega toime," teatab Vare.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts on öelnud, et pärast selle lepingu sõlmimist tekib Eestil otseühendus kõige kiiremini kasvava regiooniga maailmas – Hiinaga.
Seotud lood
Endel Siff ja Anatoli Kanajev müüsid ligi
miljardi krooni eest osaluse Pakterminalis, mis on oma loomise algusest tänaseni
maksnud omanikele ligi 5 miljardit krooni dividende.
Täna allkirjastasid Tallinna Sadam ja
Ningbo sadam koostööleppe uue konteinerterminali ja ühtlasi Hiina kaupade
jaotuskeskuse rajamiseks Muuga sadamasse.
Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain
Kaljurand ütles venekeelsele majandusuudiste portaalile dv.ee, et Muuga ja Ningbo sadama koostöö edenedes
hakkavad siin käima Hiina eksperdid.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.