Eesti arengufondi aruandes „Eesti majanduse
konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated“, tuuakse Eesti ühe peamise
tugevusena välja meie suurt arengupotentsiaali.
Aruandes antakse hinnang Eesti majanduse rahvusvahelisele konkurentsipositsioonile, mis ütleb, et maailma majandusfoorumi Global Competitiveness Index eristab arengu tegureid kolmel staadiumil: ressursipõhisel, efektiivsuspõhisel ja innovatsioonipõhisel. Üldindeksi alusel on Eestil siirderiikide hulgas suurim arengupotentsiaal.
Teine valdkond, kus Eesti kuulub rahvusvahelises konkurentsis esikahekümnesse, on makromajandus. Väike koduturg on Eesti paratamatu ettevõtlustingimus.
Tervikuna kajastub rahvusvahelistes edetabelites Eestis loodud soodne turumajanduslik institutsionaalne alus ning ka selle piisavalt hea „turundamine“ rahvusvahelisele avalikkusele.
Seotud lood
Eesti arengufondi tellitud analüüsraportit
„Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated” tutvustaval
pressikonverentsil ütles ekspertgrupi juht, professor Urmas Varblane, et jõuda
järgi Euroopa edukaimatele riikidele, peame muutma senist majanduse
struktuuri.
„Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis
ja tulevikuväljavaated” analüüsraportit tutvustaval pressikonverentsil
ütles projekti üks täitja, professor Raul Eamets, et Eesti majanduse
struktuurimuutusega seoses ei jää Kreenholmi juhtum ainsaks.
Eesti arengufondi juhatuse esimees Ott
Pärna ütles aripaev.ee-le, et Eesti jõuab kindlasti rikaste riikide hulka, kuna
oleme piisavalt väike, et kiiresti muutuda.
Kuigi Haapsalu Uksetehase nime järgi võiks arvata, et tegemist on uksetootjaga, siis tegelikult valmistatakse Haapsalu külje all Uuemõisas ka aknaid. Ettevõte on keerulised ajad edukalt üle elanud ja tänavu plaanib avada esindussalongi ka Tartus.