Majandusprofessor: odava tööjõu ärimudel ei toimi enam

„Eesti on viimase 10 aasta jooksul saanud 30% rikkamaks, kuid ka hinnad on tõusnud,“ ütles Varblane. „Tahaks Iirimaale järele jõuda, kuid selleks on vaja muutusi sest, et endised edutegurid pole piisavad. Inimeste, ettevõtete ja avaliku sektori käitumises on vaja muutusi,“ rääkis ta.

„Eesti majanduse struktuur pole kõrgem tehnoloogilise suunitlusega, näiteks meil on rõivatööstuses 20% rohkem inimesi tööl kui Saksamaal. Nendes valdkondades on vaja muutusi ja need inimesed peavad ümber õppima,“ selgitas professor.

„Peame uuesti orienteeruma välisturule, kuna siseturg pole enam jätkusuutlik,“ märkis Varblane. „Struktuuri muutused on vajalikud, välisturgudele tagasipöördumine on aktuaalne,“ lisas ta.

"Meie majanduse struktuur on odava tööjõu peale ülesehitatud, kuid see ei toimi enam. Uus majanduse kasvutsükkel eeldab aga muutumisvalmidust kõigil tasanditel. Kui seda ei teki ja lastakse vanaviisi edasi, siis oleme nn “seisva vee” stsenaariumis. Sel juhul kui meie majanduse tsükliline areng viib aga järsule aeglustumisele, on ettevõtlussektor ja inimesed sunnitud muutuma,” rääkis Varblane.

Varblane jätkas, et nüüd on oluline, kuidas käitub riik. Kui riik ei suuda kaasa minna ja vaatab pealt, siis võime jõuda nn “loodusliku valiku” stsenaariumi, mis on õige kulukas majanduse ümberstruktureerimise tee. Samas, pelgalt riigi aktiviseerumisel võib juhtuda, et rakendatakse erinevaid meetmeid, kuid ei käivita koostööd ega muutusi ettevõtlussektoris, mis viib omakorda nn “tühikäigule”. Kasvavad valitsussektori kulutused ei too sellisel juhul kaasa vajalikke muutusi majanduses.

“Neljas ja eelistatuim võimalus, nn “põhjatähe stsenaarium” eeldab mõtteinertsi ületamist ja tulemuslike koostöömudelite loomist kõigi majanduses osalejate vahel. Selle tulemusena on Eesti ettevõtted oluliselt parandanud oma kohta väärtusahelas. Sisuliselt peame lihtsamate tööde asemel tegema üha enam keerulisi teadmis- ja tehnoloogiamahukaid töid,” selgitas Varblane.

„Eelnev ärimudel oli selgelt odavale tööjõule üles ehitatud. Kuid nüüd on selge, et tööjõud pole enam odav. Oleme kiiresti kaotanud odava tööjõuga riigi maine. Tööjõukulud kahekordistusid kahe aastaga – tööjõukulu kasvas, kuid tootlikus mitte,“ rääkis professor.

„Eesti ettevõtete märksõna peaks olema – kohandada toodet vastavalt vajadusele,“ soovitas Varblane.