Kõigil venekeelsetel lasteaedadel tuleb
alates 2009. aasta sügisest tagada eesti keele õpetamine, et oma väikesi
kasvandikke nii kooliks kui ka eluks Eesti ühiskonnas paremini ette valmistada,
kirjutas Postimees.
«Kolmandast eluaastast peab lapsele kõigis lasteaedades loodama võimalus õppida eesti keelt, lasteaias peaks laps kohe hakkama eesti keelega mõnel määral kokku puutuma,» teatas haridusminister Tõnis Lukas läinud nädalal riigikogus.
Oma plaani tuua eesti keel mitteriigikeelsetesse lasteaedadesse tutvustas minister koolieelsete lasteasutuste seaduse muutmiseelnõu arutelu ajal, keeleõppe täpsema korralduse ja mahu tahab Lukas paika panna uue õppekavaga, mille jõustumisajaks on kavandatud tuleva aasta 1. september.
Haridusministri sõnul on lasteaedadesse vaja häid õpetajaid, kelle ülesandeks pole ainult õpetada, vaid ka tutvustada mänguliselt uut keelt, luua huvi ja armastus eesti keele vastu. «Mingil juhul ei tohi kõike joonlauaga täpselt mõõtes tekitada tõrget keele vastu ega tunnet, et tegu on sundusega,» sõnas Lukas.
Venekeelsed lasteaiad õpetavad lastele eesti keelt jõudumööda juba praegu, Tallinna Pallasti lasteaias algavad eesti keele tunnid siis, kui lapsed on saanud viieaastaseks. Lasteaia juhataja Valentina Valltofti sõnul õpetab praegu eesti keelt üks kasvataja, kes on selle aine peal veerand kohaga ja annab päevas ühe 25 minuti pikkuse tunni.
Seotud lood
Peaminister Andrus Ansip ütles täna
Keelefoorumil Kumus, et tänavuses riigieelarves on eesti keele levitamiseks ette
nähtud ligi 30 miljonit krooni.
Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Mati
Hindi sõnul on eesti keelele tugev surve ka inglise keele poolt, näiteks
Vikerraadios ei peeta enam vajalikuks tõlkida inglise keelset tümakat.
Koolitusele kuluvaid summasid saab paremini rihtida, kui juba värbamisprotsessil on pööratud tähelepanu sellele, et kandideerija eviks ettevõttele olulisi hoiakuid, kinnitasid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja töötaja kogemuse juht Gerly Roosmets.