Jaht odavale tööjõule

Kaheaastase töökogemusega soojustehnika müügijuht Allan Ild otsis eelmise aasta lõpus müügijuhitööd ning puutus kokku paljude tööandjatega nii Eesti kui ka välisfirmadest. Töövestlustest jäid Ildile meelde Eesti tööandjate kompleksid ja välisfirmade nigelad pakkumised. Eesti tööandjad rõhutasid kogemust, neid häiris, kui kandidaadil oli hea haridus, sest mõni neist oli omal ajal töö tõttu õpingud pooleli jätnud. "Küsitigi, et mille poolest sa siis minust parem oled, kui sul selline haridus on," meenutas Ild.

Välismaalased aga hindavad haridust väga, paraku ei ole nende pakkumised haritud ja võimekale noorele atraktiivsed. Üks väliseestlasest omaniku rajatud reisibüroo otsis müügijuhti, kes pidi täitma ka turundusjuhi ülesandeid ning koolitama töötajaid, pakkudes inimesele põhipalgaks 7000 krooni. "Selle 7000kroonise palga juures rõhutati, et tegemist on ülemaksmisega," lausus Ild.

Tavaliselt pakuti põhipalgaks 15 000 krooni, millele lisandus tulemustasu kuni 10 protsenti kasumilt või kuni 35 protsenti käibelt, ning bensiini- ja telefonikompensatsioon. "Sellega saab inimene hakkama, kuid unistusi sellega ei täida," hindas Ild.

"Palgatasemete muutumine on nii kiire, et sellega ei ole jõudnud kohaneda ka meie tööandjad," tunnistas Ariko ReServi konsultant-projektijuht Kersti Aave. Välisfirmad on ikka arvamusel, et Eestist saab konkurentsivõimelise hinnaklassiga töötaja. Mõni Eesti tööandja pakub isegi rohkem palka, kuid välismaa ettevõtted kompenseerivad selle rahvusvahelise taseme, laiema haarde, koolituse ja ametireisidega.

Pool aastat tagasi muutusid palgatasemed paari kuuga. See oli paljudele tööandjatele üllatus ning nüüd nad ei paku ise palka, vaid lasevad kandidaadil küsida. "Lõplikult valmis palkadega Eestisse värbama ei tulda, palga järgi ei võeta inimest tööle, see ei ole otsustav küsimus," kinnitas Aave.

Saksa ehituskaupade tootjale Kreisel müügijuhti värbava Saksa-Balti Kaubanduskoja finants- ja personalijuht Tiina Martsik on teinud juba mitu konkurssi ja saanud kümneid taotlusi. Põhjuseks, miks seni ühtki kandidaati välja ei ole valitud, on Martsiku sõnul teine ärikultuur.

"Eestis täna mõeldakse, homme tehakse, Saksamaal aga kaalutakse ja mõeldakse enne otsustamist põhjalikult," selgitas Martsik. "Parem kulutada paar tuhat eurot rohkem kui teha vale valik."

Martsik ei olnud nõus väitega, et hiilgavaid kandidaate konkursile ei tule, kuna välismaalased tahavad saada müügijuhti 1000eurose palgaga. "Meie kliendid teavad, et töötajat alla 3000eurose personalikuluga kuus siit ei leia," kinnitas Martsik.