Vesinik on küll ahvatlev alternatiiv
bensiinile, kuid kerget gaasi pole sugugi lihtne kütusepaaki sundida.
Juba mõnda aega otsitakse vedelkütustele autode energiaallikana alternatiivi. Suured lootused on seotud vesinikuga, mida saaks saastevabalt kasutada nii sisepõlemismootoreis kui ka kütuseelemendis elektrienergia tootmiseks. Peamiseks takistuseks on seni gaaskütuse mahutamine sõidukisse, kirjutas
fyysika.ee Science’i vahendusel.
Üheks võimaluseks on gaas suure rõhu all kokku suruda ja teda sel moel talletada, ent see teeb tankimisseadmete projekteerimise äärmiselt keerukaks kuivõrd vesinik on väga plahvatusohtlik ja teisalt ei paku see moodus siiski konkurentsi harilikule bensiinipaagile läbitavate kilomeetrite osas.
Teine võimalus on gaasimolekulid siduda mingisse peenstruktuuri, mis neid kinni hoiab, ilma et tarvitseks kõrget rõhku rakendada. Niisuguse, metallorgaanilise võrestiku, on teadlased nüüd loonud.
Esialgu kavandati see siduma metaani ja tulemused näitavad, et raskusteta saaks autosse paigutada piisavalt niisugust materjali läbimaks paagitäie metaaniga üle 500 kilomeetri. Teadlaste sõnul saab materjali struktuuri kohandada ka vesiniku säilitamiseks. Praeguses staadiumis on selle kasutamisel takistuseks kõrge hind, kuid tehnoloogia areng ja masstootmine võivad tulevikus sellegi puuduse kõrvaldada.
Seotud lood
Vesinikuenergiaga töötavate akudega
mobiiltelefonid võivad peagi jõuda tarbijateni – suure sammu sinnapoole astus
Kanada ettevõte Angstrom Power.
Täiendava elektri abil on mikroobid
suutelised eraldama bioloogilistest ainetest kuni 99 protsenti seal olevast
vesinikust.
Purdue ülikooli teadur väidab, et on
leidnud mooduse, kuidas vesinikuautod praktilisemaks muuta.
Vesinik võiks lähikümnenditel asendada
fossiilsed autokütused. Kuid küsimus on selles, kuidas plahvatusohtlikku gaasi
ohutult autosse paigutada.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.