- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic−0,05%272,79
- OMX Riga−0,15%874,26
- OMX Tallinn−0,46%1 752,26
- OMX Vilnius−0,1%1 048,12
- S&P 5000,22%5 986,43
- DOW 300,33%43 872,73
- Nasdaq −0,06%19 257,32
- FTSE 100−0,89%8 068,31
- Nikkei 2250,3%39 500,37
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,93
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%104,72
- OMX Baltic−0,05%272,79
- OMX Riga−0,15%874,26
- OMX Tallinn−0,46%1 752,26
- OMX Vilnius−0,1%1 048,12
- S&P 5000,22%5 986,43
- DOW 300,33%43 872,73
- Nasdaq −0,06%19 257,32
- FTSE 100−0,89%8 068,31
- Nikkei 2250,3%39 500,37
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,93
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%104,72
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parem tee vesiniku tootmiseks?
Purdue ülikooli teadur väidab, et on
leidnud mooduse, kuidas vesinikuautod praktilisemaks muuta.
Vesinik on kütusena atraktiivne, sest ei tekita mingit ohtlikku saastet. Kuid vesinikku on keeruline transportida ning vesinikuautod ei sõida ühe paagitäiega kuigi kaugele.
Paljud teadlased üritavad leida mooduseid vesiniku tihedamaks kokkupakkimiseks: näiteks püütakse selleks kasutada süsinikust nanotorusid või hoida vesinikku ajutiselt keemiliste ühendite koosseisus.
Jerry Woodall Purdue ülikoolist on aga pakkunud lahenduseks tankida autosse hoopis vesi ning lagundada see sõidu ajal vesinikuks ja hapnikuks.
Selle aasta esimeses pooles teatas Woodall, et tal õnnestus saada vesinikku, kasutades alumiiniumi ja galliumi sulamit. Sulam sisaldas aga peamiselt galliumi, mis on alumiiniumist oluliselt kallim. Eile pidas Woodall nanotehnoloogiakonverentsil ettekande, kus teatas, et on edukalt katsetanud ka sulamit, mis koosnes 80-protsendiliselt alumiiniumist.
Woodall pakub välja järgmist: alumiinium oksüdeerub veega kokkupuutes kergesti ning vesi laguneb hapnikuks ja vesinikuks. Alumiinium reageerides hapnikuga moodustab alumiiniumoksiidi. See lihtne keemiline reaktsioon on muidugi ammu tuntud, kuid probleeme on põhjustanud asjaolu, et alumiinium kattub kiirelt õhukese oksiidikihiga, misjärel oksüdeerumine lõppeb.
"Woodalli idee seisneb aga selles, et gallium takistab sellisel kaitsval kihil moodustumast. Täpne molekulaarne mehhanism ei ole veel lõpuni selge, kuid galliumi roll seisneb selles, et oksiidikihti jäävad augud, mis lubavad alumiiniumil edasi reageerida," selgitas USA energeetikaministeeriumi ekspert Sunita Satyapal.
Woodalli ettekujutuses oleks bensiinijaamadest võimalik osta alumiiniumgraanuleid. 50 kilo graanuleid ja 20 kilo vett tangitaks eraldi paakidesse. Sõidu ajal segatakse nad aegamööda kokku, et toota vesinikku ja alumiiniumoksiidi. Hiljem saaks oksüdeerunud alumiiniumi jälle ära anda, et sellest taas alumiinium tehtaks.
Kuid kõik pole siiski nii ilus kui tundub. Alumiiniumoksiidist elektrolüüsi teel alumiiniumi tootmine pole mitte odav lõbu, sest selleks kulub palju elektrienergiat. Kui aga elektrit toodetakse fossiilsetest kütustest, siis on asjal üldse vähe mõtet, sest globaalsele soojenemisele annaks see ainult hoogu juurde.
Sama probleem vaevab ka teisi vesinikutehnoloogiaid. Ilmselt oleks parim lahendus toota alumiiniumi (või vesinikku) seal, kus on piisavalt taastuvaid energiaressursse.
Seotud lood
Vesinik on küll ahvatlev alternatiiv
bensiinile, kuid kerget gaasi pole sugugi lihtne kütusepaaki sundida.
Vesinik võiks lähikümnenditel asendada
fossiilsed autokütused. Kuid küsimus on selles, kuidas plahvatusohtlikku gaasi
ohutult autosse paigutada.
Täiendava elektri abil on mikroobid
suutelised eraldama bioloogilistest ainetest kuni 99 protsenti seal olevast
vesinikust.
Rootsi Uppsala ülikooli professori Rajeev
Ahuja juhitud rahvusvaheline uurimismeeskond on suutnud demonstreerida
atomistlikku mehhanismi vesiniku vabastamiseks magneesium-nanoosakestelt, mida
peetakse paljulubavaks vesiniku salvestamise materjaliks, kirjutas fyysika.ee
Physorgi vahendusel.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.
Enimloetud
3
- PRO
Ligi 1400 ettevõtte juhi poolaasta prognoos
Viimased uudised
Hetkel kuum
- PRO
Ligi 1400 ettevõtte juhi poolaasta prognoos
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele
