Vesinik võiks lähikümnenditel asendada
fossiilsed autokütused. Kuid küsimus on selles, kuidas plahvatusohtlikku gaasi
ohutult autosse paigutada.
Üks võimalus on siduda vesinik mingi muu elemendiga tahkeks ühendiks, mis on võimalik hiljem lagundada. Nii saaks suuri vesinikukoguseid mahutada väga väikese ruumi. Kuid hiljem ühendi lagunemisel tuleb vesiniku eraldumist väga täpselt kontrollida, et ei järgneks plahvatust, kirjutas New Scientist.
USA Utah ülikooli keemik Zhiang Fak on leidnud mooduse, kuidas neid lagunemisreaktsioone kontrolli all hoida.
Nimelt pakub ta välja lahenduse: siduda vesinik liitiumiga, tekivad liitiumhüdriid ja liitiumhüdroksiid, millest on võimalik vesinik hiljem erinevate katalüsaatorite, näiteks plaatina abil kätte saada.
Teadlased taotlevad lahendusele patenti, nende sõnul on tegu ohutu ja kuluefektiivse moodusega vesiniku kasutamiseks autokütusena.
Seotud lood
Vesinik on küll ahvatlev alternatiiv
bensiinile, kuid kerget gaasi pole sugugi lihtne kütusepaaki sundida.
Rootsi Uppsala ülikooli professori Rajeev
Ahuja juhitud rahvusvaheline uurimismeeskond on suutnud demonstreerida
atomistlikku mehhanismi vesiniku vabastamiseks magneesium-nanoosakestelt, mida
peetakse paljulubavaks vesiniku salvestamise materjaliks, kirjutas fyysika.ee
Physorgi vahendusel.
Purdue ülikooli teadur väidab, et on
leidnud mooduse, kuidas vesinikuautod praktilisemaks muuta.
Vesinik on väga perspektiivikas ja
loodussõbralik kütus, aga selle säilitamine ja transport on äärmiselt keeruline.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.