Erik Puura: Pisut selgust prügisegadusse

Kuna sama probleemi käes vaevlevad ilmselt paljud, siis ehk on abi, sest asi on võrdlemisi keeruline. Elan Tartus ridaelamus ning sõlmitud on nn eramaja leping, st mul on oma konteiner ning mingisuguseid teiste siltidega konteinereid maja juures ei seisa.

Missugune oleks lihtsaim üldine loogika?

1. Kui tegu on ohtlike jäätmetega - patareid, päevavalguslambid, vanad värvid, lahusti ja süütevedeliku pudelid, ravimid jne, st sellised, mille peale vaadates tunnete, et nende katkimineku korral neist välja tilkuvaid vedelikke või auruvaid gaase, samuti teadmata toimega ravimeid tarbides või nendega kokkupuutel võite koheselt saada mürgistuse, siis tuleb need viia jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti, mis mõnedes linnades on näiteks osades bensiinijaamadest. See info on üldreeglina kohaliku omavalitsuse kodulehel.

2. Kui tegemist on taaraga, millel on pandipakendi märk -viige vastuvõtupunkti.

3. Kui tegemist on paberi või papiga, siis on sellest võimalik uut paberit toota juhul, kui see on puhas ning selle küljes pole mingeid suuremaid plastikust või metallist vidinaid. Vanad ajalehed, pappkastid, telefoniraamatud jne. Nende jaoks tuleb üles leida sobilik kogumiskast.

4. Kui tegemist on klaasist, metallist, plastist pakendiga, mida ei saa raha eest tagastada ning mis on puhas - siis tuleb see panna pakendikonteinerisse. Aga näiteks õline ja kalajäänuseid sisaldav sprotikarp tuleks panna olmejäätmete hulka - selliste määrdunud pakendite taaskasutamine on tõsine probleem. Loogika on, et kui pakend on kergesti loputatav (nt piimajäänused), siis peaks selle ära loputama, kui aga pesemine on raskendatud ja ei saa solki kanalisatsioonist alla lasta, siis peaks panema olmejäätmete hulka.

Samuti, kui toiduainepakend on tühi ja lihtsalt pisut veel mingi jogurtiga koos, siis pole probleem see pakendite hulka sorteerida. Ka Tartus alustab Ragn-Sells Rohelise kilekoti ringi - tuuakse suur roheline kilekott ja sinna saab sellised puhtad pakendid panna. Praegu ei osanud neiu öelda, millal see realiseerub. Aga kummaline on, et selleks tuleb sõlmida omaette leping ning kogumine toimub erineval ajal võrreldes olmejäätmetega!

5. Aiapraht ja muud biolagunevad jäätmed (banaani- ja kartulikoored, närtsinud lilled jne) tuleb kas kompostida aias või paigutada biojäätmete konteinerisse. Loogika on, et peale vaadates need asjad loodusele kahju ei tee ning lagunevad ära. Seetõttu on mõttetu saata nad prügilasse, kus neist eraldub metaani.

6. Kõik muud kodus igapäevaselt tekkivad jäätmed lähevad olmejäätmete konteinerisse. Olmejäätmete hulka aga ei kuulu ehituspraht, suured mööbliesemed ja vanad aknad. Nende kõrvaldamiseks tuleb tellida konteiner või viia jäätmejaama.

Vaatasin ka Ragn-Sellsi kodulehel olevat Exceli tabelit kui sorteerimisjuhendit. Oops - süstlad tuleb panna olmejäätmete konteinerisse? Aga kui seal midagi sees on või leian koduaiast narkomaani äravisatud süstla? Just selle tõttu on selline tabel ohtlik, sest kui näiteks lapsed sellest juhinduvad ilma mõtlemata, siis on jama küll. Kõik peaksid ikkagi loogikat mõistma. Selle tabeli peaks hoolikalt üle vaatama.

Mida see kokkuvõttes tähendab?

- Ohtlikud jäätmed tuleb viia jäätmejaama või kogumispunkti

- Pandipakendid tuleb viia poodi

- Puhas paber, papp, kartong konteinerisse, mille asukoha pean leidma

- Puhtad pakendid konteinerisse, mille asukoha pean leidma - või sõlmida leping Roheliseks Kilekotiks, kui teenus Tartus kättesaadavaks (Tallinnas mõnes linnaosas juba toimib) muutub

- Biolagunevad jäätmed aeda või konteinerisse, mille asukoha pean leidma

- Ehituspraht, suured mööbliesemed, vana kodutehnika - jäätmejaama või tellitavasse konteinerisse

- Ülejäänu olmejäätmete konteinerisse

Seega tuleb prügi jaotada põhimõtteliselt seitsmesse eri ossa, ning igale asjale pealevaadates otsustada, missugusesse kategooriasse see kuulub.

Ragn-Sellsi neiu ütles veel, et autojuhil on õigus olmejäätmete konteiner avada ning kui sealt vaatab vastu tema hinnangul mittesobiv prügi, siis jätta ära vedamata, arve aga esitatakse ikkagi. Otsuse üle võib kaevata klienditeenindusse.

Mis saab aga, kui nüüd ühised konteinerid pakendite, paberi ja biojäätmete jaoks kiiresti täis saavad ja kuskile prügi panna ei ole? See olevat juba kohaliku omavalitsuse probleem, nii et Tartus peaksin pöörduma linnavalitsusse.

Kommentaar ilmus originaalkujul Erik Puura keskkonnablogis.