Hololei: varsti pole meie otsustada, kas lubada Eestisse võõrtööjõudu

„Tööjõuturu täielik avamine on probleem Euroopa jaoks tervikuna. Saada siia tööle mingi inimene, pole ainult sellele inimesele kingitus, vaid oluline ka selleks, et Eesti majandus kasvaks,” rääkis Hololei Eesti Tööandjate Keskliidu aastapäevakonverentsil „Tuulelohe lend 2008".

Kogu Euroliidu rahvastikust on 3,8% kolmandate riikide kodanikud, valdavas osas Põhja-Aafrikast ja Türgist tulnud kodanikud. Suurem osa neist on madalama või keskmise oskusastmega töötajad ja vaid 1,7% immigrantidest on oskustöölised.

Hololei sõnul on 40 aasta pärast Euroopas umbes 50 miljonit töötavat inimest vähem. „Selline demograafilise olukorra muutus võib oluliselt mõjutada majanduskasvu võimalusi. Euroopa on praegu konkurentsivõimetu võrreldes Ameerika Ühendriikide ja Kanadaga. Just kolmandatest riikidest pärit oskustööjõu ligimeelitamisel on siin oluline roll. Siin aitaks, kui lihtsustatakse tööjõu riiki toomise reegleid. Teine küsimus on selles, kuidas kolmandatest riikidest pärit legaalsed töötavad immigrandid saaksid liikuda ühest riigist teise. Täna on 27 riigis täiesti erinevad protseduurid. Kui need reeglid oleksid ühtsemad, muutuks Euroliit atraktiivsemaks kolmandatest riikidest pärit töötajatele,” rääkis Hololei probleemidest, mis pärsivad liidu konkurentsivõimet.

Euroliidu ametniku sõnul taandub lõpuks kõik poliitilistele valikutele: kas eelistatakse tööjõuturu kaitsmist, sallivuse, hirmude ja skeptitsismi ülalhoidmist või liigutakse selle poole, et majandushuvidest lähtuvalt see turg avatakse. „On selge, et pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks tööjõu olemasolu ja jätkusuutlikkus on möödapääsmatu,” nentis ta.

Hololei sõnul tõenäoliselt on vaja Eestil peagi peale kõrgema tasemega oskustööjõu vaja ka madalama oskustasemega tööjõudu. Ja see võib muutuda viie aasta pärast või isegi varem möödapääsmatuks, kui tahetakse majanduskasvu üleval hoida, märkis Hololei.

Tööjõuturu avamine on raske teema, kuid sellest pole pääsu. „Küsimus, milliseid inimesi me tahame siia, pole meie otsustada mõne aasta pärast, vaid see on möödapääsmatu kohe,” prognoosis ametnik. „Olukorras, kus tööjõud muutub kallimaks ja konkurents tööjõuturul on vähenenud, kus kvalifitseeritud tööjõudu on piiratud ja on väga raske värvata kolmandatest riikidest pärit kodanikke, kes peavad läbi tegema igasuguste eritiste proovid, et neil tekiks võimalus siia tööjõuturule pääseda, siis loomulikult võivad nemad minna kuhugi mujale.”

Hololei möönis, et tööjõuturu avamine pole sugugi lihtne. Kuigi Suurbritannia sai majanduslikult kasu võõrtööjõust, pidi riik siseriiklike survete tõttu sulgema tööjõuturu rumeenlastele ja bulgaarlastele.

Tolerantsi küsimus on Euroopas probleem, tunnistas ta. „Kui varasematel perioodidel lasti paljudel immigrantidel vabalt Euroopasse tulla, siis keegi nendega ei tegelenud ja nad getostusid äärelinnades ning hakkasid oma elu elama. Keegi ei huvitunud nende sidumisest ühiskonnaga,” avas Hololei probleemi tagamaid.

Hololei sõnul peaks olema kolmandatest riikidest kõrgeltharitud isikute sissetoomine olema kvoodiväline. „Me ei saa tõsiselt rääkida innovatsioonist ja teadmistepõhisest majandusest kui me samas piirame kõrge kvalifikatsiooniga inimeste tulemist tööjõuturule. See on täielik vastuolu, mida ei ole võimalik millegagi põhjendada. Euroopa statistikat vaadates on see kaduväike osa, kes kolmandatest riikidest siia tööle tulevad. Tegelikult me võitleme nende inimeste pärast! Mitte see ei ole suur õnn nendele inimestele, et nad siia pääsevad. Palju lihtsamalt pääsevad nad mujale ja siis on and meie jaoks kadunud,” rõhutas Hololei tööjõuturu avatuse tähtsust.