Lippmaa: Soome Nokiast on vaid 5% soomlaste oma

„Näiteks Nokia on sisse ostnud 95% tehnoloogiast ja teadmistest ning leiutanud ise Soomes sealsete inimestega 5%. Arvan, et ka Eesti võiks jääda selle juurde. See on täitsa mõistlik suhe sellepärast, et informatsiooni on palju kergem sisse osta kui ise teha, ja teda on kergem "vallandada", kui teda enam vaja pole. Selles mõttes on informatsioon märksa kergemini käsitletav,” rääkis Lippmaa Eesti Tööandjate Keskliidu aastapäeva konverentsil ”Tuulelohe lend 2008”.

Ka Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm rõhutas, et ei ole vaja kõike ise leiutada, vaid tuleb targad ideed üle võtta ja need turule maha müüa.

Lippmaa arutles, mida müüa 500 miljonile inimesele. Teadur tõstis esile elektroenergeetika, mis on tema sõnul parim võimalik ekspordiartikkel. „Tema järele kasvab nõudlus väga kiiresti. Seetõttu oleks õige meie põlevkivi ära kasutada lähima 50 aasta jooksul. Hiljem ei näe ma talle mingit rakendust. Tark oleks see muuta põlevkiviõliks ja müüa seda nagu naftat. Süsinikumaksu tema põletamise eest maksaksid ostjad, mitte tootjad,” rääkis Lippmaa.

Konverentsi moderaatori Raivo Vare vastuväitele, et selline põhimõte töötaks vastu Barroso (Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso - toim.) initsiatiivile ütles Lippmaa: „Barroso ametiaeg on lühike.”

Lippmaa tõi välja ka keemiatööstuse, täpsemalt geneerika. „Geneerilised ravimid on väga tulusead, sest neid ei pea teaduslikult välja töötama. On täpselt teada, millised nad on, nad ei too kaasa mingisuguseid probleeme kemikaaliametiga. Geneerikas kasutatakse vanu kemikaale. Näiteks kogu Iisraeli keemiatööstus on suunatud geneerilistele ravimitele. Me võiksime taaselustada keemilise sünteesi eriala,” selgitas teadlane oma mõttekäiku.

Lippmaa sõnul on väga head võimalused ka infotehnoloogias, kuid varasemaga võrreldes rafineeritumal kujul. „Tuleks õpetada keerulisemaid asju. Näiteks süsteemide tegemine andmesüsteemidest, suur meditsiiniline või finantsiline süsteem. On väga vaja ka neid inimesi, kes oskaksid tarkvara ja riistvara ühendada. Tulevik kuulub paralleelsele protsessorite programmeerimisele. Siin oleks vaja koolitustellimust õigesti suunata,” rääkis Lippmaa.