Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna
juhataja Peeter Eegi sõnul paistab Argo Luude tänasest arvamusloost mure
Cleanaway käekäigu pärast, sest Tallinna prügilasse jõudvate jäätmete maht on
kahanemas.
„Tegu on äärmiselt märkimisväärselt huvi pakkuva artikliga,“ sõnas Eek, ja lisas, et luges Cleanaway tegevdirektor Argo Luude Äripäeva arvamusküljel ilmunud arutlust, kus mees seab kahtluse alla, kas praegu juurutatav jäätmekäitlussüsteem on ikka optimaalne ja keskkonnasõbralik.
Eegi sõnul on Luude väited kummastavad ja enesekasupüüdlikud. „Näiteks ei ole võrreldud tootjate kulusid. Tootjatele on tagatisraha süsteem, millega kogutakse 80% pakenditest, odavam ja efektiivsem kui näiteks konteineritega kogutavate pakendite tagastussüsteem,“ sõnas Eek.
Eegi sõnul peab ka aru saama, et Euroopa Liidu direktiivides on need taaskasutamise nõuded sees ja Eesti on nende täitmise endale kohustuseks võtnud. „Kui seda ei tehta võib näiteks Äripäeva esilehelt lugeda, et meid ootab näiteks prügitrahv. Euroopa parlamendis on praegu arutlusel uus jäätmekorraldus direktiivi versioon, millega soovitakse taaskasutamist viia 60%ni, mis on Eesti jaoks karm eesmärk,“ selgitas ta.
„Euroopa Liidus on need teemad läbi vaieldud ja seadustaud. See on nagu lahtisest uksest sisse murdmine. Näiteks Äripäevas võidakse kirjutada, et eurotsooni sisenemise inflatsiooni kriteerium on liiga karm. Aga see ei huvita kedagi. Sama on jäätmetega, ELis ei lähe see arutelu korda,“ lisas ta.
Eek kinnitas, et üleriigilise jäätmekäitluse arengukava raames tehti ka vastav keskkonnamõju hindamine. Saksamaal ja Norras on tehtud põhjalikke toote elukaare analüüse, milles on täpselt välja toodud materjali taaskasutuse efektiivsus võrreldes uue materjali tootmisega. „Eesti Säästva arengu instituut tegi nende eeskujul lihtsustatud analüüsi, mille kokkuvõttes soovitas jäätmete liigiti kogumist ja ülejäänud prügi põletamist. Uuesti mujal maailmas tehtud uuringuid siin teha ei ole mõtet, sest selle eest peaks maksma ju riik,“ lisas ta
Eek kinnitas, et nii metalli, klaasi, paberi ja papi ümbertöötlemine on säästlikum, kui uue materjali tootmine. „Just tutvustati Soomes värsket uuringut, mille kohaselt on plastiku tootmine vanast plastikut neli korda väiksema keskkonnamõjuga kui plastiku tootmine naftast,“ lisas ta.
Eegi sõnul on algatatud riigihange, millega rajatakse Iru elektrijaama juurde prügipõletustehas. „See peaks käivituma aastal 2011. Tehas suudab põletada 100 000 tonni prügi aastas,“ sõnas ta.
Tallinna prügilasse, mis kuulub enamuses Cleanawayle, tuuakse praegu aastas 200 000 tonni prügi. „Põletustehase käivitamine tähendaks, et prügilasse jõukas poole vähem jäätmeid, mis tähendab ka olulist käibelangust. Arvamusloost paistab tugev mure ettevõtte käekäigu pärast, sest praegu on prügila teeninud korralikku kasumit, mis on välja võetud,“ tõi Eek välja artikli varjatud nüansse.
Seotud lood
Viimase aja kuum teema on jäätmete
sorteerimine. Teema on leidnud laialdast kajastamist meedias: omavalitsused,
riik ja jäätmefirmad jagavad õpetust, kuidas jäätmeid sorteerida ehk millisesse
kasti mida panna.
Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg on nõus, et
praegune jäätmete liigiti kogumine nõuab analüüsi, kuid on veendunud, et
põhimõtted on õiged.
Pärast jäätmete eelsorteerimise kohustuse
jõustumist 1. jaanuaril 2008 on Paikre prügilas vastuvõetavate jäätmete maht
vähenenud ligi poole ja ladestatava prügi kogused umbes veerandi võrra.
Ekspertide sõnul näitab see, et jäätmeid on hakatud sorteerima, teatas
prügila.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.