Presidendid – kindlasti mitte vaesed, aga ka mitte rikkad

Äripäev ei otsi vastust küsimusele, kes on Eesti Vabariigi rikkaim president, vaid annab presidentide varanduslikust seisust ülevaate, toetudes ajaloolistele allikatele ja presidentide endi poolt esitatud majanduslike huvide deklaratsioonidele. Sekka huvitavaid fakte ning vastuolulisust seoses presidentide varaga.

Konstantin Päts – varatu, kuid võimukas

Presidendiametis olles ei olnud Konstantin Pätsi nimel mingit kinnisvara. Ainus vara, mis nõukogude võim temalt 1940. aastal rekvireeris, oli aktsiaportfell, mis sisaldas Tartu Pärmivabriku, kindlustusseltsi Eesti Lloyd, kirjastuse Ühiselu ja Tallinna Laevaühisuse aktsiaid, mille väärtus praegustes kroonides on veidi üle 0,6 miljoni krooni.

Pätside pere olulisem kinnisvara – Tallinna külje all asuv 57 hektari suurune Kloostrimetsa talu, mida rahvasuu omal ajal kutsus Presidendi taluks või Pätsi mõisaks – oli tegelikult kirjutatud presidendi poegade Viktori ja Leo nimele. Aastaid oli Konstantin Päts selles Väo mõisast renditud talus rentnik, lõplikult ostis ta Kloostrimetsa talu välja 1937. aastal. Kloostrimetsa talu oli omal ajal eesrindlik majapidamine, kus muuseas patseerisid ringi tolle aja kohta näiteks sellised eksootilised olendid nagu paabulinnud.Täna asuvad Kloostrimetsa talu maadel Tallinna Botaanikaaia hooned ning kõige olulisemad kollektsioonid. Talumaade tagastamine Pätside järeltulijatele on olnud aastaid valus teema ning tänaseni lahendamata. Presidendi lapselaps, patendiameti peadirektor Matti Päts on praeguse seisuga tagasi saanud vaid 2,2 hektarit maad palmimaja lähedal, millel asuvas majas Matti Pätsi pere ka elab. Samuti on talle EVPdes kompenseeritud õigusvastaselt võõrandatud põllumajanduslikku inventari summas 146 000 krooni.Tegelikult osales Konstantin Päts 1920ndatel aastatel kaunis aktiivselt äris. Näiteks oli ta üks Harju Panga asutajaid ja panga nõukogu esimees kuni 1921. aasta sügiseni ehk ajal, mil Harju Pank tegeles väga aktiivselt Vene bolševike kulla vahendamisega Läände. Samas, nagu rõhutab ajaloolane Jaak Valge oma raamatus „Lahtirakendamine“, puuduvad otsesed andmed Pätsi tegevuse kohta kullaäris ja selle kohta, justkui oleks Päts saanud kullapesust isiklikku kasu.Riigijuhina omas Konstantin Päts aga suurt võimu mõjutamaks Eesti majanduspoliitikat läbi suurärimehi ja tipp-poliitikuid koondava Centumi ehk Sajamehe klubi, mida rahvas kutsus ka Pätsi õukonnaks.Presidendina oli Konstantin Pätsi kasutada Tallinnas Kadrioru loss ja Toilas Oru loss, mis sõja ajal hävis.Kui riigivanema sõidutati Pätsi ringi Fordiga, siis presidendiks saades muretseti tema tarbeks Ameerikast tolle aja rikaste ja vägevate lemmikauto Packard ning vähe lihtsam Buick. Riigi esilimusiin, musta värvi Packard oli varustatud klapptoolidega ja klaasist vaheseintega ning kandis registreerimisnumbrit 1. Ajaloolased on välja uurinud, et lukslimusiin Packard sattus nõukogude ajal Tootsi Turbatööstusesse ning kuna varuosi polnud autole enam võimalik hankida, lõigati auto 1960. aastal tükkideks. Kusjuures auto raamist olevat ehitatud aiatraktor ning auto esilaternad ja ukselingid paigaldati turvast vedavale elektrirongile.

Konstantin Pätsi varandus

• kinnisvara ei omanud (Kloostrimetsa 57-hektariline talu osteti lõplikult välja 1937. aastal ja oli kirjutatud poegade Viktori ja Leo nimele)• ainus vara, mis temalt nõukogude võim rekvireeris, olid aktsiad. Arvutades aktsiate tollase väärtuse läbi dollari praegustesse kroonidesse natsionaliseeriti temalt kokku aktsiad 609 000 krooni eest

Lennart Meri – Uus-Meremaa esmaavastaja

Kui esimese presidendiaja algul kuulus Lennart Merile eramu Nõmmel ja noorema venna Hindrek Meriga kahasse kaks tagastatud maja Tallinnas, siis teise presidendiaja lõpuks oli Meri tagastatud kinnisvara müügist teenitud raha eest ja 1,6 miljoni kroonise laenu toel ehitanud endale Viimsi poolsaare tippu uhke, 300 ruutmeetri suuruse häärberi.90ndate aastate keskel hakkas Meri täide viima oma unistust ja otsima mere äärde paslikku krunti, kuhu maja ehitada. Tal oli korraga tules kaks rauda. Kõigepealt heitis ta silma Läänemaal Paslepa külas presidendi residentsi läheduses asuvale 6,9 hektari suurusele kinnistule, mis koosnes maasäärest ja kolmest väikelaiust. Ilmselt oli Paslepa ja sealsed kaunid vaated lahele Meri südame külge kasvanud paljuski seetõttu, et presidendina tavatses ta nii tihti kui võimalik veeta aega seal asuvas presidendi residentsis. Paraku napsas selle ilusa maatüki endale ostueesõiguse korras üks Haapsalu elanik ja protsessi tagasipööramine kohtu kaudu kujunes keeruliseks.Maatehing õnnestus Meril teha hoopis Viimsi vallas, kus ta 1997. aasta veebruaris sai 6,9 hektari suuruse krundi mere ääres kohas, mida rahvas tunneb Armuneemena ja mille Meri ristis muigamisi õige pea Uus-Meremaaks. Kuigi antud krundi pärast konkureerisid Meriga mitmed ärihaid, tunnistas Viimsi vallavolikogu esimees mõni aeg hiljem Äripäevas, et tegelikult oli antud maatükk algusest peale mõeldud sümboolse hinnaga presidendile müümiseks. Kui arvestada, et Meri maksis krundi eest umbes 0,5 miljonit krooni ehk veidi üle seitsme krooni ruutmeetri eest, siis oli tegu enam kui sümboolse hinnaga. Tänastes turuhindades maksab see krunt mitu sada korda rohkem.Skandaalideta ei möödunud ka riigi esimese mehe maja ehitus. Uuriv ajakirjandus tuvastas, et tegelikult sai Meri umbes kolm miljonit krooni maksva villa kätte veidi alla kahe miljoni krooni eest. Odavaks tegi majaehituse käibemaksupettus. Nimelt jättis presidendi maja ehitaja, Viimsi endine maakomisjoni esimees Aivar Osa osa Rootsist imporditud puitkilpmajade detailid deklareerimata. Aivar Osale ja tema kompanjonile tõi see kaasa kriminaalasja. Presidenti Meri siiski afääri ei tõmmatud, sest polnud üks-üheselt tõestatud, et just tema maja juures kasutati maksupettusega imporditud detaile. Meri kolis vastvalminud majja 1999. aastal.Täna on see maja Lennart Meri lese Helle Meri nimel. Riik tasub Armuneemel asuva häärberi ja valvemaja ülalpidamiskulud. Lennart Meri krundil on ka tema noorema poja Kristjani maja, mis valmis 2004. aastal.

Lennart Meri varandus

• kinnisvara1995-1998: puitelamu Tallinnas Pilviku tänavas, pool kahetoalisest korterist Tallinnas Vabaduse puiesteel, pool tagastatud kahekorruseliselt puitelamust Tallinnas Kaare tänavas1998 lisandus maa Harju maakonnas Viimsi vallas1999: eramu Tallinnas, pool elamust Tallinnas, maa ning ehitusjärgus maja Harju maakonnas Viimsi vallas2000: pool elamust Tallinnas, kinnistu ja maja Harju maakonnas Viimsi vallas2001 (septembri lõpu seisuga): kinnistu 6,9 ha maad ja elamu Harju maakonnas Viimsi vallas. Armuneemele ehitatud maja on umbes 300-ruutmeetrine. Sellise maja hind ehitamise ajal oli umbes kolm miljonit krooni, kuid tegelikult sai Meri selle umbes 1,6 miljoniga.• aktsiad1997: Investeerimisfondi osakud, 78 osakut a´ 2300 krooni (179 400 krooni)1998: Eesti Hoiupanga Investeerimisfond, 6744 osakut, a´ 23 krooni (155 112 krooni)1999: AS Eesti Telekom, 176 aktsiat, 15 000 krooni2000: AS Eesti Telekom, 176 aktsiat, 21 824 krooni2001 (septembri lõpu seisuga): Eesti Telekom, 176 aktsiat, 11 308 krooni• laenud1995-1998: ei ole1999: Hansapank 900 000 krooni ja 700 000 krooni2000: Hansapank 1 360 018 krooni2001: (septembri lõpu seisuga): 1 022 402 krooni

Arnold Rüütel – teadlik ekspresidendi õigustest

Oma kauaaegse kinnisvaraga – eramuga Tartus ja kolmetoalise korteriga Tallinnas – pole Arnold Rüütel ei presidendiajal ega pärast seda midagi ette võtnud, need on kõik kenasti alles.

Küll aga ehitas ta riigi esimese mehena Saaremaal Laimjala vallas mere ääres valmis oma suvekodu ning soetas selle lähikonda lisaks viis kinnistut. Rüütlil on Saaremaal Laimjala vallas kolmes külas praegu kuus kinnistut kokku 52,52 hektari maaga.Võib arvata, et Rüütel on suutnud oma suvekodu ehitada ja hektarite kaupa ilusaid mereäärseid krunte kokku osta peamiselt säästude eest, sest tema laenukoormus võrreldes näiteks Meri ja Ilvesega, on märkimisväärselt väike: kui 2003. aastal oli ta majanduslike huvide deklaratsiooni järgi Hansapangale võlgu 284 6006 krooni, siis presidendiaja lõppedes 2006. aastal oli jäänud maksta veel vaid 18 367 krooni kodu renoveerimiseks võetud laenu.Millisest kodust täpsemalt jutt on, pole aga selge, sest tegelikult kasutab Rüütel pärast presidendivolituste lõppu ekspresidendile ette nähtud hüvesid täie rinnaga ning elab riigi kulul Nõmme residentsis ning töötab vastrenoveeritud korterbüroos Kadriorus.Suvekodu Saaremaal rajas Rüütel oma ema- ja isatalu kunagiste maade vahetusse lähedusse. Selleks ostis ta omal ajal riigi käest 5,9 hektarit maad mere ääres kadakate vahel, kus ta koos abikaasa ja lastega oli aastaid käinud suviti telkimas.Väike palkmaja, mille osa seinu on klaasist, valmis 2002. aastal. Maja all on hästi suur kelder, kuhu mahub lahedalt ära Rüütli sõudepaat Kasse-430. Paat on Rüütli nimel olev ainus sõiduk. Varem oli tal ka sõiduauto Volvo, kuid selle müüs ta presidendiks saades maha. Ka praegu pole tal isiklikku autot vaja, sest riik tagab talle auto koos autojuhiga.Skandaale seoses varandusega Rüütlil pole olnud. Kui ehk väike skandaalipojake seoses OÜ Audla ühe aktsiaga välja arvata. Nimelt tuli Rüütlil osalus Saaremaal Laimajala vallas tegutsevas piimatootmisega tegelevas Audlas meelde alles pärast seda, kui ajakirjandus tema osaluse välja nuhkis. Presidendil ei jäänud muud üle, kui parandada 2003. aasta lõpus oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja tunnistada väikefirma osalust.

Arnold Rüütli vara

• kinnisvara2002-2006: ühepereelamu Tartus Ilmatari tänavas, kolmetoaline korter Tallinnas L. Koidula tänavas, maatulundusmaa (5,9 ha) ja pooleliolev maja Saare maakonnas Laimjala vallas2005 lisandusid maatulundusmaa (9,43 ha), maatulundusmaa (10,96 ha) ja maatulundusmaa (21,07 ha) Saare maakonnas Laimjala vallas2006 lisandus maatulundusmaa (0,1688 ha) ja maatulundusmaa (4,95 ha) Saare maakonnas Laimjala vallas. Rüütlil on Laimjala vallas Rannaküla, Pahavalla ja Ridala külas kokku 52,52 ha maad, millest metsamaad on 7,1 ha, haritavat maad 7,72 ha, rohumaad 3,61 ha ja muud maad 33,97 ha.* Presidendi kantselei on ekspresidendi Arnold Rüütli käsutusse andnud Nõmmel Kaare 10 asuva residentsi (ta elab seal) ja Kadriorus 205 ruutmeetri suuruse äsjarenoveeritud hoone, mis on mõeldud ekspresidendi bürooks.• sõidukid2003-2006: sõudepaat Kasse-430 (2003)• aktsiad2003-2006: Saaremaal Laimjala vallas piima tootmisega tegelev Audla OÜ, 1 osak, 8000 krooni• laenud2003: Hansapank 284 606 krooni2004: Hansapank 240 928 krooni2005: Hansapank 132 669 krooni2006: Hansapank, laen kodu renoveerimiseks 19 367 krooni

Toomas Hendrik Ilves – oma talus üürnikuks

President Toomas Hendrik Ilves lasi mullu septembris luua pretsedendi, kui riigikantselei palkas riigi esitallu perenaise ja kaks sulast, kelle kohustuseks on ära teha kõik majapidamistööd. Tegu on pretsedendiga selles mõttes, et Ärma talu pole mitte presidendi ametlik residents, vaid Ilvese isiklik elupaik. Eelmised kaks presidenti, Meri ja Rüütel ei tihanud oma koju riigi raha eest teenijaid palgata.

Ilves sai Viljandimaal Abja vallas asuva Ärma talu koos varemetes hoonetega tagasi 1990ndate aastate algul. Talul on kokku 81,5 hektarit maad. Kuni uhke raamatukogu-külalistemaja valmimiseni elas perekond Ilves üle kolme aasta saunamajas. Talukompleksi suurejooneline väljaehitamine on sundinud Ilveseid laenu võtma. Ilmselgelt on Toomas Hendrik Ilvesel võrreldes teiste presidentidega kõige suurem laenukoormus. Viimase, eelmise aasta aprilli lõpus esitatud majanduslike huvide deklaratsiooni kohaselt võlgnes Ilves pankadele kokku eluasemelaenu ligi neli miljonit krooni. Lisaks on presidendi abikaasa Evelin Ilvese firma OÜ Ermamaa saanud EASist Ärma talus turismi edendamiseks ligi kolm miljonit krooni toetust. Tõsi, EAS vabastas Ermamaa laenu tagasimaksmise kohustusest tingimusel, et pärast Toomas Hendrik Ilvese presidendiaja lõppu jätkab Ärma talu turismi arendamisega.Et vältida juriidilisi probleeme, peab Ärma talu nii kaua lihtsalt näitlema turismindust ja tegelema vaid ühe kliendi ehk Toomas Hendrik Ilvese majutamisega. Ehk: president maksab oma naise firmale kodutalu kasutamise oma palgast kinni. Ärma talu territoorium ja 14kohaline külalistemaja suleti tavaklientidele turvakaalutlustel, sest muidu tulnuks teha kompleksis pärast iga külastaja lahkumist ja enne presidendi saabumist põhjalik turvakontroll.Lisaks Ärma talule on Toomas Hendrik Ilvesel Saksamaal kaks kinnistut ja eksabikaasaga kahasse kaks korterit. President liisib ka sõiduautot Subaru.

Toomas Hendrik Ilvese vara

• kinnisvara2006-2007: maatulundusmaa, veekogude maa, Ärma talu Viljandi maakonnas Abja vallas, korter Saksmaal Göttingenis (1/2 kaasomand), kinnistuspiirkond Saksamaal Göttingenis (nr 23583), korter Saksmaaa Würzburgia (1/2 kaasomand), kinnistuspiirkond Heidingsfeldis (nr 14471)Märkused:* Ilves sai Ärma talu varemed ja 81,5 hektarit maad tagasi 90ndate algul.* korterid Saksamaal on kahasse eksabikaasa Merry Bullockiga.• laenud2006: Nordea Pank, eluasemelaen 645 015 krooni; Hypo Vereinsbank, laen kinnisvara soetamiseks, 3 280 068 krooni2007: Nordea Pank, eluasemelaen 627 487 krooni; Hypo Vereinsbank, laen kinnisvara soetamiseks, 3 280 068 krooni• muud varalised kohustused2006: Nordea Pank, autoliising 129 938 krooni; Bayerische Hypotheken- und Wechsel-Bank AG, seoses laenuga kinnisvara soetamiseks 1 920 000 krooni; Bayerische Hypotheken- und Wechel-Bank AG, seoses kinnisvara soetamiseks 2 408 000 krooni2007: Nordea Pank, autoliising 130 379 krooni; Bayerische Hypotheken- und Wechsel-Bank AG, seoses laenuga kinnisvara soetamiseks 1 920 000 krooni; Bayerische Hypotheken- und Wechel-Bank AG, seoses kinnisvara soetamiseks 2 408 000 krooni

Märkus: Presidentide vara (aluseks majanduslike huvide deklaratsioonid, seisuga antud aasta 1. märts). Majanduslike huvide deklaratsioone on esitatud alates 1995. aastast.

Autor: 1706-aripaev