Juhid liigse sotsiaalse vastutuse ohtu ei näe

Nagu ütleb tuntud vanasõna, et liigne agarus on ogarus, on olemas teoreetiline oht, et ettevõttes liigselt pehmetele väärtustele panustades võidakse unustada kasumi teenimine.

Ettevõtete juhid seda ohtu reaalseks ei pea, sest alati ei kaasne sotsiaalse vastutusega oluliselt suurenenud kulud. Oluline on säilitada oma tegevusest ülevaade.

Koolitusfirma Vain & Partnerid tegevjuhi Loit Linnupõllu arvates on Eesti ettevõtetele omased kaks sotsiaalse vastutustunde iseloomulikku joont: sotsiaalne vastutustunne on sageli läbi põimunud suhtekorraldusstrateegiaga ning suure osa sotsiaalse vastutustunde väljendamiseks antavast rahast eraldavad palgalised juhid, mitte omanikud.

Linnupõld on seisukohal, et ettevõtte juhtkonna esmane kohustus on teenida omanikele võimalikult suurt kasumit. Palgalisel tegevjuhil ei peaks olema põhjust jaotada omanikele kuuluvat raha sotsiaalset vastutustunnet väljendatavatele projektidele niisama ja ilma omanike nõuetele vastavat tootlust tagamata.

Sotsiaalselt vastutustundlikud tegevused peaksid olema vähemalt sama kasumlikud kui ettevõtte muu äri. "Samas ei saa kasumi teenimisele keskendumine olla ettekäändeks ebaeetilistele või vastutustundetutele äripõhimõtetele ja käitumismallidele," arvab Linnupõld.

Eetiline ja aus suhe töötajate, äri- ja looduskeskkonnaga ning seaduskuulekus on elementaarsed omadused, mis on Linnupõllu arvates ka äriliselt kasulikud.

Linnupõld leiab, et sotsiaalset vastutustunnet ja kasumi teenimist ei ole õige vastandada. "Enamik sotsiaalse vastutustunde kategooriasse kuuluvaid tegevusi ei nõua märkimisväärset lisaraha ning üks ei välista teist," selgitab ta.

Loomulikult on kasumi suurenedes võimalik suunata raha omanike või tegevjuhtkonna välja valitud valdkondadesse võimendamaks ettevõtte keskkonnahoidlikku kuvandit.

"Sellisel juhul võiks ettevõttel olla kirjalikud ja omanike heaks kiidetud põhimõtted selle kohta, kuhu raha suunatakse ja mida sellega taotletakse," lisab Linnupõld.

Kasumi puudumine välistaks sellised investeeringud. Liigne rõhuasetus sotsiaalsusele kasumi teenimise arvel maksab ettevõte juhtkonnale tavaliselt ametikohad, sest omanike huvi on siiski teenida kasumit.

Ettevõtte sotsiaalselt vastutustundlik olemisel tuleb Linnupõllu arvates rääkida hoopis inimestest, kes moodustavad ettevõtte. "Mis tahes ettevõtte tuumaks on ju inimesed, kes on vabatahtlikult grupeerunud mingite ühiste eesmärkide saavutamiseks. Päeva lõpuks saavad vastutada vaid füüsiliselt eksisteerivad inimesed, mitte umbisikuline ettevõte," lausub Linnupõld.

Linnupõllu sõnul algab sotsiaalselt vastutustundlik olemine omanike ja juhtkonna hoolivusest töötajate suhtes, töötajate omavahelisest hoolivusest ning suhtumisest klientidesse.

Samuti initsiatiivist - kas inimestel on julgust ja tahet võtta rohkem vastutust -, aususest - kas ettevõtte kultuur on avameelne ja peetakse kokkulepetest kinni. Kindlasti on julgusel suur tähtsus - kas inimesed julgevad panna kahtluse alla olemasolevaid tegutsemisviise ja põhimõtteid ning pakkuda välja uusi ja paremaid.

Koolitusfirma Invicta nõukogu liige ja meistertreener Mihkel Pärjamäe usub, et teoreetiliselt on küll võimalik liialt pehmetele väärtustele panustades vint üle keerata ja ettevõtte kasumi teenimine unustada. Siiski ei oska ta praktilisest elust ühtegi sellist näidet tuua.

Ettevõtte vastutustundlik olemine algab Pärjamäe sõnul eelkõige suhtumisest oma töötajatesse ja klientidesse. "Oma töötajatesse hoolivalt suhtumine on esimene samm sotsiaalse vastutuse ja heaolu poole," selgitab Pärjamäe. Professionaalsed töötajad müüvad teenuseid, mida kliendid hea meelega ostavad, ja nii tekivad ühekorraga raharinglus ning rahulolevad kliendid ja töötajad. Tööst saadud palga eest saavad töötajad lubada endale ja oma lähedastele vajalikku ja meelepärast.

Ecoprindi tegevjuht Karmen Puiga ei näe pehmetele väärtustele panustamisel ohtu vint üle keerata. "Teised väärtused tuleb suunata kasumi teenimisse: kui töötajad on rõõmsad ja rahul, on seda ka kliendid," selgitab Puiga. Nimelt on igasuguseks edukaks äritegevuseks vaja hoida pilk peal kogu ettevõttel, et oleks ülevaade selle eri tahkudest. See aitab planeerida ettevõtte tegevust ning hoiab ära liigsed kõrvalekalded.

Kui võrrelda suurfirma ja väikefirma püüdlusi oma töötajate suhtes vastutustundlik olla, siis väikefirma ei pruugi olla eelisseisus. Pigem usub Pärjamäe, et väikefirma juhil võib olla isegi raskem, sest vahendeid on vähem kui suurettevõttel. Küll aga võib juhil olla kergem otsuseid vastu võtta, kui paigas on nii sobiv juhtimisstiil kui ka juhtimiskompetents.