Lepingute sõlmimise keeld RKASile on küll
selge signaal, et kõik remonti ootavad koolid seda lubatud ajaks ei saa, kuid
statistikaamet ja RKAS peavad ähvardust, nagu läheks riigieelarve tasakaalust
välja, liialdatuks.
Riik on RKASi kaudu korda teinud 19 kooli, tänavuse aasta lõpuks peaks see arv olema kasvanud 28-le. Alles järjekorras oleval 16 riigikoolil on aga põhjust muretseda, sest RKASi aktsionäride üldkoosoleku rolli täitev rahandusminister Ivari Padar peatas mai lõpuni suurte lepingute sõlmimise, kirjutas Postimees.ee.
Poliitilisel lahinguväljal on hakatud malakana kasutama Eurostati väidetavat nõudmist, et sajaprotsendiliselt riigile kuuluva RKASi kohustused kajastataks riigi kohustustena ehk RKASi laenud kirjutataks riigieelarvesse.
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon süüdistas eile peaminister Andrus Ansipit valetamises, kuna peaminister tõi keskfraktsiooni hinnangul parlamenti tegelikult puudujäägiga eelarve, kus miinus oli RKASi õlule veeretatud.
Rahandusminister Ivari Padar, kes tõmbas riigi kinnisvarainvesteeringute osas kuni suveni hädapidurit, eelarve miinusesse jooksmist RKASi tõttu tõeliseks ohuks ei pidanud.
«Mulle on teadmata, kust Keskerakond need arvud on võtnud, seega on neid väga keeruline kommenteerida,» ütles minister. «2008. aasta eelarve on planeeritud piisava ülejäägiga ning hetkel puudub vajadus seda üle vaadata, isegi juhul kui tagantjärele peaksime statistika mõttes tooma RKASi valitsussektori tasakaaluarvestusse.»
Statistikaameti valitsus- ja finantssektori osakonna juhataja Agnes Naarits tunnistas, et RKASi kohustused on poliitikutele meeldiv leid. Naaritsa sõnul tekkis Eesti statistikaametil arvamus, et RKASi kohustused tuleks näidata riigieelarve real, kuna siis hakkas RKAS hoogsalt riigikoole renoveerima ja sellest alates saab RKAS suure osa rahast riigisektorist.
RKASi juhatuse esimehe Jaak Saarniidu kinnitusel ei suudaks RKAS oma seniste investeeringutega riigieelarvet kuidagi tasakaalust välja viia.
Seotud lood
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe
Vilja Savisaare sõnul pettis peaminister Andrus Ansip riigikogu, esitades
sellele kinnitamiseks defitsiidis oleva ning tasakaalust väljas eelarve,
kirjutas ETV24.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.