Eestis on praegu käimas ligikaudu 160
ravimiuuringut, milles osaleb ravimiameti andmetel kokku 250 arsti vastutavate
uurijatena.
Ravimiameti ravimite osakonna juhataja Katrin Kiisa sõnul esitati 2007. aastal ametile 93 kliinilise uuringu taotlust. Neist 80 on uuringuks loa saanud, kaks taotlust on sponsor tagasi võtnud ning 11 taotlust on veel menetluses, kirjutab Äripäeva väljaanne Meditsiiniuudised.
2006. aasta seisuga algatati igal aastal umbes 60 uuringut ja katsetustega alustas 400 inimest. Näiteks 2006. aastal liikus Eestis ravimite kliiniliste uuringute vallas kuni 200 miljonit krooni, hindas toona luude hõrenemise raviviise uurinud Pärna Kliiniku juht Ivo Valter.
Läbi aastate on Eestis valdavalt tehtud kolmanda faasi kliinilisi uuringuid ehk nn müügiloaeelseid uuringuid, kus uue ravimi toimet võrreldakse seni olemasolevate raviviisidega. Uuringuid tehakse tavaliselt Eesti suuremates haiglates, aga uuringuid teevad ka perearstid.
Uuringus ilmnenud tõsistest ravimi kõrvaltoimetest ja kõrvalnähtudest peab uuringu sponsor edastama teabe ravimiametile.
Seotud lood
Erakorralised tulud - sihtfinantseeringud
ja kinnisvaratehingud - päästavad suurimate haiglate eelmise aasta
majandusnäitajad, mis muidu kiiguks kasumi-kahjumi piirimail.
Kuus suurt Eesti haiglat küsivad oma
ehitusplaanide teostamiseks poole rohkem raha, kui eurotoetusest neile
jagub.
Digiloo IT- ja turvalahendusi tutvustaval
infotunnil rääkis Medisofti juhataja Arvi Sinisalu, et digiregistratuuri eesmärk
on raviressurside efektiivsem kasutamine.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.