Erakorralised tulud - sihtfinantseeringud
ja kinnisvaratehingud - päästavad suurimate haiglate eelmise aasta
majandusnäitajad, mis muidu kiiguks kasumi-kahjumi piirimail.
Haiglate kasuminumbreid vaadates võib esialgu vägagi positiivselt üllatuda. Aruannetes seisab, et Tartu Ülikooli Kliinikumi kasum on aastaga kasvanud 21 miljonilt 161 miljonile kroonile, Põhja-Eesti Regionaalhaigla on mulluse kahjumi kasvatanud 60miljoniliseks kasumiks ning Pärnu Haigla tulem on paisunud pea 200 miljoni võrra ehk 275 miljoni krooni kanti.
Numbrite taha vaadates selgub aga hoopis, et hiigelkasumid on tekkinud majandusnäitajate arvestuspõhimõtete muutumise ja mahukate kinnisvaratehingute abil. TÜ Kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur selgitas, et riigi raamatupidamise üldeeskirja muudatuste tõttu arvestatakse selleaastastesse tuludesse ka põhivarade soetamiseks saadud sihtfinantseeringuid.
Nii loetakse kliinikumi tulude hulka Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus Maarjamõisa meditsiinilinnaku ehitamiseks. "Kokku oli n-ö arvestuspõhimõtete muutusest tulenev tulu üle 160 miljoni krooni, mis tingibki näilise megakasumi," ütles Siigur ja lisas, et nn lisatulude mahaarvamisel oleks kliinikumi kahjum 6,3 miljonit krooni.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) juht Tõnis Allik ütles, et raamatupidamispõhimõtete muutmine võib pildi haiglate majandusnäitajatest ka kehvemaks teha, sest investeeringutelt tulev käibemaks kirjutatakse nüüd kulude hulka. "Me ehitasime eelmisel aastal kuskil 240 miljoni krooni eest ja plaanime sel aastal ehitada umbes 500 miljoni eest. Sealt tuleb kulu kümneid ja kümneid miljoneid."
Autor: Liis Kängsepp, Kadri Bank
Seotud lood
Kuus suurt Eesti haiglat küsivad oma
ehitusplaanide teostamiseks poole rohkem raha, kui eurotoetusest neile
jagub.
Eestis on praegu käimas ligikaudu 160
ravimiuuringut, milles osaleb ravimiameti andmetel kokku 250 arsti vastutavate
uurijatena.
Eile käisid Ida-Tallinna keskhaigla
esindajad Narvas, et pakkuda tööd Narva haiglast koondatavatele meditsiini- ja
hooldusõdedele ning Kreenholmi töötajatele.
Täna tutvustati WHO Euroopa Regionaalbüroo
ja haigekassa ühistellimusel Yorki ülikooli professor Alan Maynardi ette
valmistatud aruannet „Tulemuspõhine tasustamine: rahvusvaheline kogemus ja
võimalused Eestis“, millega hakatakse uurima, kas ravi tõstab ka elu
kvaliteeti.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.