Käigusolevate elektrirongide seisukord on
selline, et vähemalt pooled neist tuleks pärast 2011. aastat välja vahetada.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on tellinud suvel valmiva uuringu, kas
elektrirongidel on tulevikku või mitte, kirjutab Virumaa Teataja.
Praegu taotleb Elektriraudtee ühtekuuluvusfondist 1,3 miljardit krooni veeremipargi väljavahetamiseks. AS Elektriraudtee juhatuse liikme Kuldar Väärsi sõnul pole suurt vahet, kas selle raha eest ostetakse elektri- või diiselronge. "Asi on selles, et vähemalt poolte meile kuuluvate rongide eluiga hakkab aastal 2011 lõppema. Võib-olla ei saa me reisijatele siis enam praeguses mahus teenust pakkuda," selgitas Väärs olukorda.
Kas elektrirongidel on tulevikku või mitte, otsustab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium praegu käimasoleva uuringu tulemuste järgi. Suveks valmiv ekspertuuring kaalub valikut keskkonna- ja majandusalalt, samuti vaadeldakse Tallinna ja Tallinna lähedase rongitranspordi ühisele alusele viimist.
Seotud lood
Märtsis võttis Eesti Raudtee piirilt
ööpäevas keskmiselt vastu 20,5 kaubarongi, mis jääb küll märkimisväärselt alla
mullu samal ajal saabunud rongide arvule, kuid on siiski enam kui viimastel
kuudel.
Suveks valmiv uuring näitab, kas
elektrirongidel on Eestis tulevikku või mitte. Mingil määral sõltub sellest ka
tiheda rongiliikluse jõudmine maakonda.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan
Parts esitas täna valitsuskabinetile rongiliikluse arendamise kava.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.