Statistikaameti andmete kohaselt kasvas
Eesti majandus eelmise aasta viimases kvartalis 4,8 protsenti ning aasta
kokkuvõttes 7,1 protsenti. 2007. aastal toimus oodatud majanduskasvu
aeglustumine jätkusuutlikumale arengutrajektoorile, mis vähendas üleskerkinud
tasakaalustamatusi ja riske.
Eesti 2007. aasta majanduskasv oli Euroopa Liidus üks kiirematest, meist kiiremini kasvasid Läti, Slovakkia ja Leedu. Kõikide liikmesriikide keskmine majanduskasv ulatus aasta kokkuvõttes 2,6 protsendini, teatas rahandusministeerium.
Ministeeriumi majandusanalüüsi osakonna makromajanduse talituse juhataja Erki Lõhmuste sõnul on 2008. aastal oodata majanduskasvu aeglustumise jätkumist tagasihoidlikuma sisenõudluse kasvu valguses. „Hõive kasv on peatunud ning oodatav palgakasvu aeglustumine vähendab tarbimiseks mineva raha hulka. Samuti mõjub majanduskasvule aeglustavalt majandusagentide alanenud kindlustunne. Positiivse poole pealt võib aeglustuva majanduskasvu kontekstis oodata majanduses üleskerkinud probleemide vähenemist,” ütles Lõhmuste.
Majanduskasv toetus neljandas kvartalis sisenõudlusele, mille kasvutempo on alaneval trendil. Ekspordi panus kasvu oli negatiivne, kuid impordi suurema languse tõttu oli kogu väliskaubanduse panus kasvu siiski positiivne. Sisenõudluse kasvu aeglustudes on jooksevkonto defitsiit vähenenud.
Eelmisel kevadel alanud nominaalse eratarbimise kasvutempo langustrend neljandas kvartalis peatus, kuna palgakasv püsis aasta lõpus tugev ning hõives suuri muutusi ei toimunud. Kuna kodumajapidamiste rahaline olukord oli endiselt väga hea, siis ei kahandanud tarbimiskulutuste kasvu ka elanike üha ebakindlamad tulevikuväljavaated. Uusi tarbimislaene võeti siiski veerandi võrra vähem kui kolmandas kvartalis, kuid oluliselt vähenenud eluasemelaenamine jättis jällegi rohkem raha jooksvaks tarbimiseks.
Eratarbimise reaalkasvu languse 3,3 protsendini põhjustas aasta lõpukuudel kiirenenud tarbijahindade tõus. Aastatagusega võrreldes kasvas oluliselt alkoholi, eluasemeteenuste ja toidukaupade tarbimine. Rõivaid ja jalanõusid osteti aga aasta lõpus nii mahuliselt kui rahaliselt vähem kui aasta tagasi. Püsikaupade tarbimise vähenemine jätkust neljandas kvartalis, mis on kooskõlas elanike optimismi raugemisega tuleviku suhtes. Tarbimise kasvul on langusruumi ka selle aasta esimeses pooles, kuna tarbijate kindlustunne väheneb ja laenuraha abil on osa tänastest sissetulekutest juba ette ära tarbitud.
Ettevõtete põhivarainvesteeringute 5,6protsendiline kasv neljandas kvartalis oli mõnevõrra üllatav, kuna eeldasime investeeringute mahtude vähenemist sarnaselt kolmanda kvartaliga. Tõenäoliselt oli tegu ettevõtete ühekordsete mahukamate investeeringutega hoonetesse ja rajatistesse. Jaheneva majanduskeskkonna tingimustes võib aga käesolevaks aastaks oodata tagasihoidlikumat investeerimisaktiivsust möödunud aastaga võrreldes.
Väliskaubanduse maht eelmise aasta neljandas kvartalis püsivhindades vähenes. Mahu alanemise põhjustasid kaupade eksport ja import ning selle taga olid tavapäraselt kütused ning masinad ja seadmed. 2008. aastal pole väliskaubanduses olulist elavnemist oodata, kuna tööjõumahukate harude arengut piiravad tootlikkuse probleemid ja kapitalimahukamate harude areng võtab aega.
Tootlikkuse kasv aeglustus neljandas kvartalis nii töötlevas tööstuses kui ka äriteenindusega seotud tegevusalades, kasvu aeglustumise põhjuseks on ennekõike pidurdunud sisenõudluse kasv ning jätkuvalt kiire hinnatõus.
Seotud lood
Lisaks majanduskasvu aeglustumisele on
vähenenud ka Eesti kaubavahetus välismaailmaga, teatas statistikaamet.
Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri ütles
täna Äripäeva finantsjuhtimise konverentsil Finantsjuhi 101 nägu, et Eestile
piisaks 5-6% pikaajalisest majanduskasvust.
Eesti suurima metallide ja metallimaakide
hulgimüügiga tegeleva Levadia Groupi omanik Viktor Levada ütles, et
viimasel ajal teeb Venemaa kõik, mis võimalik, et takistada metallieksporti, mis
tuleb läbi Peterburi.
Kui veebruaris avaldatud esialgsete andmete
põhjal oli Eesti majanduskasv mullu neljandas kvartalis 4,5%, siis tänaste
korrigeeritud andmete kohaselt oli see siiski 4,8%.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.