Suurima panuse andsid 2007. aasta
majanduskasvu tervikuna töötlev tööstus ja finantsvahendus, järgnesid hulgi- ja
jaekaubandus, veondus, laondus ja side, teatas rahandusministeerium.
Finantsvahendus kasvas eelneva aastaga samas tempos (23,5 protsenti), seda hoolimata laenude kasvu aeglustumisest, kasvu mõjutasid põhiliselt kommertspankade head majandustulemused. Töötleva tööstuse kasv aga alanes 8,3 protsendini, mille põhjuseks on lisaks vähenenud sisenõudlusele ka konkurentsivõime nõrgenemine eksportturgudel.
Sisekaubanduse kasvu 6 protsendini aeglustumise taga on kahanenud elanike tarbimisaktiivsus, mistõttu vähenesid müügimahud ja tootlikkus nii jaekaubanduses kui ka hulgimüügis. Transpordi ja side kasvutempo alanes 6,8 protsendini, mille põhjuseks on ennekõike transiidivoogude vähenemine, mis tingis transpordisektori müügitulu kasvutempo alanemise ja kasumi languse.
Ehituse kasv aeglustus 2007. aastal samuti, kuid oli majanduse keskmisest kasvust kiirem 8,3 protsendiga, kasvu mõjutas negatiivselt ehitustegevuse kasvu pidurdumine ning tootmisressursside jätkuv kallinemine. Kinnisvara, rentimise ja äritegevuse panus majanduskasvu vähenes samuti oluliselt, seda valdavalt müügitulu languse tõttu kinnisvarategevuses.
Hotellide ja restoranide majanduse lisandväärtus kasvas 2007. aastal marginaalselt, mille põhjuseks on vähenenud välisturistide kasv ning suurenenud tegevuskulud. Primaarsektoris aga toimus tagasiminek, mis oli tingitud põllumajandustoodangu kasvu aeglustumisest, metsa raiemahtude langusest ning hoogustunud hinnatõusust. Energeetikasektori lisandväärtuse kasv osutus samuti negatiivseks, mis on seotud suurenenud tegevuskuludega ning kasumi langusega elektri- ja soojusenergia tootmises.