See näitab Eesti kui sihtkoha konkurentsivõime nõrgenemist võrreldes teiste Euroopa sihtkohtadega, nenditakse EASi turismiarenduskeskuse ülevaade Eesti ja maailmaturism 2007.
Olulisemate teguritena, mille osas Eesti on kaotanud konkurentsivõime, nimetatakse hindade tõusu ja otselennuühenduste (sealhulgas odavlendude) vähesust Eestisse.
Lisaks on Eesti turismi negatiivselt mõjutanud poliitilised probleemid suhetes Venemaaga, mis ei ole lasknud Eestil kasu saada Venemaa elanike välisreiside tugevast kasvutrendist - näiteks on Venemaa turistide arvu kasv oluliselt kaasa aidanud välisturistide arvu kasvule Soomes, Lätis ja Leedus.
Soome statistikaameti Soome elanike välisreiside uuring näitab, et nii 2006. kui ka 2007. aastal on vähenenud igat tüüpi reiside arv Soomest Eestisse - nii ühe- kui ka mitmepäevaste reiside, nii puhkuse- kui ka tööreiside arv.
Üheks teguriks on kindlasti hindade tõus Eestis, mille tõttu on vähenenud nende arv, kes tulid Eestisse Soomega võrreldes odavamate hindade pärast (nii puhkusereisidele, ostureisidele kui ka firmaüritustele ja seminaridele). Teiseks teguriks on ilmselt küllastumine - paljudele tundub, et pärast korduvaid külastusi ei ole enam piisavalt uusi huvitavaid ajaveetmisvõimalusi ja vaatamisväärsusi.
Nagu 2006. aastal, kompenseeris siseturismi kasv ka 2007. aasta esimesel üheksal kuul majutusettevõtetele välisturistide arvu vähenemise. Tänu siseturismi kasvule suurenes majutusettevõtetes ööbinud klientide arv (sise- ja välisturistid kokku) 4%, nende ööbimiste arv kasvas samuti 4%.
2007. aasta jaanuarist septembrini ööbis Eesti majutusettevõtetes 1,1 miljonit välisturisti. Võrreldes 2006. aasta sama perioodiga vähenes nende arv 3,7% ehk 42 000 turisti võrra. Välisturistide poolt veedetud ööde arv vähenes 3,2%. Valdavalt tulenes ööbimiste vähenemine välisturistide ööbimiste arvu langusest spaades ja sanatooriumides.
Reisi eesmärkide lõikes vähenes lisaks spaaturistidele ka konverentsireisijate arv. Muude tööreisijate arv, mis kahel eelmisel aastal vähenes, 2007. aastal mõnevõrra kasvas, puhkusereisijate arv aga jäi enam-vähem eelmiste aastate tasemele.
Kui eelmise aasta esimese nelja kuu kokkuvõttes kasvas välisturistide arv 3%, siis suvehooaja algusest saadik vähenes nende arv 6% (perioodil mai-september võrreldes eelmise aasta sama perioodiga).
Põhiliselt tulenes see soomlaste reiside jätkuvast vähenemisest. Seoses pronkssõduri teisaldamise ja aprillirahutustega hakkas mullu aprillist vähenema ka turistide arv Venemaalt, kuid nende mõju välisturistide koguarvule on suhteliselt tagasihoidlik võrreldes Soome ja isegi Rootsi turistide arvu vähenemisega.
Euroopa regioonidest olid kõige paremad turismikasvu näitajad Lõuna-Euroopal, kuhu tehtud reiside arv kasvas 7%.
Ka Eesti lähiriigid - Soome, Läti ja Leedu - kuulusid sihtkohtade hulka, kus turismi kasv oli Euroopa keskmisest kiirem.
Soomes kasvas välisturistide ööbimiste arv esimese üheksa kuuga 7%. Poole kasvust andis neile suurima osatähtsusega sihtrühma - Venemaa - turistide märkimisväärne (+28%) lisandumine, mis näitab, et Soome on suutnud väga hästi kasu lõigata Venemaa elanike üldisest välisreiside buumist. Lisaks kasvas tunduvalt talvehooajal Põhja-Soome sõitnud Suurbritannia turistide arv ning Saksamaa ja Soome vaheliste laevaühenduste lisandumine suurendas Saksamaa ja teiste Kesk-Euroopa turistide arvu Soomes.
Ka Lätis ja Leedus on märkimisväärselt kasvanud Venemaa turistide arv, suurenenud on ka turism Norrast, samuti Balti riikide vaheline turism.
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.