Balti Juhtimiskonverentsid OÜ, ehk laiemalt tuntud Pärnu Konverentsid on teinud kahel aastal maakonnakonverentse: 2007. aastal juhtimiskonverentsid "Juhtimismõtlejad Sinu kodus" ja 2005. aastal "Ajuloputuse" kaheksas maakonnas.
Äripäeva seminaride osakonnal on mitmeaastane maakonnakonverentside kogemus.
Nende kogemuste põhjal valmis ülevaade sobivamatest konverentsipaikadest igas maakonnas.
Balti Juhtimiskonverentsid OÜ, ehk laiemalt tuntud Pärnu Konverentsid on teinud kahel aastal maakonnakonverentse: 2007. aastal juhtimiskonverentsid "Juhtimismõtlejad Sinu kodus" ja 2005. aastal "Ajuloputuse" kaheksas maakonnas.
Äripäeva seminaride osakonnal on mitmeaastane maakonnakonverentside kogemus.
Nende kogemuste põhjal valmis ülevaade sobivamatest konverentsipaikadest igas maakonnas.
Tabivere vabaajakeskuses on väga uhke saal. Seal on olemas lava esinejatele, korralik valgustus, toitlustuse saab tellida Voore külalistemajast. Kõik on ilus, puhas, maitsev ja teenindus on hea. Paraku oli see ka maakonnakohtadest üks kalleima hinnatasemega koht. Koha miinus on see, et ta asub maakonnakeskusest Jõgevast umbes 20 kilomeetrit eemal ja inimesed ei tule kohale.
Jõgeval on samuti kultuurimaja, kuid see meenutab hiiglaslikku kolossi. Jõgeva gümnaasiumi saal on väga ilus, kuid majasisene logistika välisuksest saalini ei ole hea. Õhtusteks pidulikeks üritusteks on kooli saalid väga head, kuid päeval neid kasutada ei saa.
Balti Juhtimiskonverentsidel on oma maakondlike juhtimiskonverentside sarja raames positiivne kogemus aga Põltsamaa kultuurikeskusega, mis on umbes 2000. aasta paiku renoveeritud ja mahutab kenasti vähemalt sadakond inimest, kui mitte rohkem.
Äripäev on proovinud Rakvere kuursaali ja Jäneda koolituskeskust. Neist võib soovitada Jänedat, mis vajaks küll veidi remonti. Söömiskohta Musta Täku Talli viis 10minutiline jalutuskäik.
Balti Juhtimiskonverents julgeb Rakveres soovitada Rakvere teatri ruume ning Haljala kultuurikeskust. Maakondliku juhtimiskonverentsi korraldasid nad Essu mõisas, kus on suur saal, milles natuke nõukogudeaegset hõngu, aga samas avarust ja ruumi palju. Siiski muutusid konverentsi tegemisel segavaks laes asuvad suured aknad, mis segasid osalejatel ekraanide jälgimist.
Jõhvis on moodne kontserdimaja. Kohaliku toitlustusega tuleb seal aga ettevaatlik olla - see üllatab ja võib ootamatult otsa saada. Teenindajateks olid lapsed ja umbkeelsed inimesed, kellelt pole võimalik midagi küsida. Plussiks on eraldi sissepääs ja saalile lähedal asuv ruum kohvipausideks, mis ei lase 100pealisel seltskonnal suures majas laiali hajuda. Jõhvi alternatiiviks on Toila ja Narva-Jõesuu.
Raplamaal ei ole häid kohti seminari-konverentsi korraldamiseks. Raplas on maavalitsuse saal, maavalitsusest soovitatakse Kehtna kooli aulat. Mõisad - Tohisoo, Kehtna, Pirgu - on kõik nii väikeste saalidega, kus üle 50 inimesega üritust teha ei saa. Samuti puudub mõisates tehnika.
Äripäeva viimane maakonnaseminar koos edukamate ettevõtete autasustamisega toimus Eidapere kultuurikeskuses. See ei olnud õnnestunud valik: ruum oli külm, küttesüsteem ei jõudnud seda soojaks kütta, saaliuks käis nagu lauda uks jm.
Varem on Äripäev samalaadset üritust teinud Kehtna tehnikumi saalis, kuid viimasel korral oli saal kinni. Tehnikumi õpilased on valmis pakkuma ka toitlustust, kuid pidulikul puhul ei saa nendele loota ning kohale tasub tellida toitlustusfirma.
Uuemõisa mõis ja Haapsalu kultuurimaja on mõlemad korralikud kohad. Kultuurimaja on remonditud ja hea valgustusega. Uuemõisa saal on väga ilus, kuigi maja väljast on veidi väsinud. Pooles majas tegutseb kool, mis välistab selle kasutamise koolipäeval, kuid suvevaheajal on täiesti arvestatav valik. Haapsalu kuursaal on suvisel ajal ka kena koht, kuid seda ainult kesksuvel, sest majas ei ole kütet. Tegemist on keskmisest kallima kohaga, kuid hinnast olulisem on mereäärse hoone temperatuur, mis juuni alguse ürituseks ei olnud veel piisavalt soe.
Paide kultuurimajas on kõik vajalik olemas. Valida on kahe suure saali vahel, toitlustus on kohapeal olemas. Ürituse külalistel on hea tulla maakonnakeskusesse.
Maavalitsusest pakuti välja veel Türi Kolledži ja Särevere tehnikumi saali, kuid viimane oli väga nõukogudeaegse interjööriga.
Balti Juhtimiskonverents pidas oma konverentsi Türi kultuurimajas.
Strand hotellis on konverentsikeskus. Logistiliselt on seal veidi ebamugav üritust korraldada, kuna kolmandal korrusel asuvasse saali jõudmiseks tuli oodata lifti. Tualetid asusid saalist kaks korrust allpool ja sinna sai sõita jälle liftiga. Saali helitehnika jättis soovida, samuti oli pakkuda ainult üks mikrofon. Helitehniku pult oli üleval klaasi taga ja sinna pääses läbi maja. Helimees ise ei kuulnud saalis toimuvat. Seega tasub Strandi minnes oma helitehnika kaasa võtta. Toitlustamine oli samas Strandis väga hea, toidud serveeriti lauda.
Strandi kõrval on alternatiiv Endla teater, kuid seal on väga jäigad tingimused. Nii ei lubatud seal kasutada oma lilli ega toitlustust: lillepotid toodi poest ja pandi koos hinnasiltidega välja, suupistekorvikesed olid küll maitsvad, kuid pudenesid kandikult tõstes põrandale.
Balti Juhtimiskonverents aga leidis oma konverentsisarja jaoks väga toreda ruumi Uulus - Tahkuranna Kultuuri- ja Spordikeskus. Spordikeskuse ruum on väga suur ja kõle, kuid sisekujunduse abiga sai muidu kenas uues majas ka spordihalli konverentsiks sobivaks kohendatud. Siiski 100 inimesega konverentsi jaoks on liiga suur see ruum ning samuti ei ole head pinda kohvipauside ja lõunate korraldamiseks.
Väga ilus koht on ajaloomuuseumi saal Toomemäel. See auväärne teatristiilis koht mahutab ilusti 150 inimest.
Õhtul saab seal ka tantsida, kui toolid saalist välja viia. Toitlustust kohapeal ei pakuta, see tuleb mujalt tellida.
Üsna kindla peale minek on Atlantise konverentsisaal, mis pakub standardtaset ja -teenuseid. Seal on toitlustamine käe-jala juures, mis on nii korraldajale kui ka külalisele väga mugav.
Balti Juhtimiskonverents leidis endale sobiva ruumi Korp! Rotalia ruumides.
Ruumis hakkasid üritust segama suured maast laeni aknad, kust ere kevadpäike ekraanidele paistis ja pilti hägustas. Siiski, ca sajale inimesele konverentsi korraldamiseks sobisid ruumid küll.
Valida on Käina ja Kärdla kultuurikeskuse vahel. Käinas on väike saal, mis ongi väike, ja suur saal, kuhu mahub korraga kogu Hiiumaa rahvas. Keskmist ja optimaalset varianti ei ole. Toitlustust saab tellida kõrvalt Luige baarist. Balti Juhtimiskonverentsid jäid aga Käina värskelt remonditud suure saaliga väga rahule. Segama jäi ehk ainult keerukas ligipääs suurele saalile.
Kärdla kultuurikeskuses tehakse näitusi ja kui näitus parajasti väljas on, välistab see kõik muud üritused.
Valida on kas Viljandi kultuurimaja või Grand Hotel Viljandi vahel.
Grand Hotel on väga luksuslik, kuid väikese saaliga - sinna mahub vaid 70 inimest. Toitlustus on seal aga hea. Viljandi kultuurimaja saal on suurem, maja hea ja hubane.
Ugala teatris on võimalik ka akendeta saali ja fuajeed üürida, kuid see on muude kohtadega võrreldes kallis.
Balti Juhtimiskonverents julgeb siinkohal soovitada ka vaadata värskelt renoveeritud kultuurimajasid väljaspool maakonnakeskuseid, kui konverentsil osalejate transpordivõimalused seda lubavad. Näiteks leiti Viljandimaal imearmas Paistu rahvamaja, kus saaks ka konverentsi teha vajadusel umbes 30-50le inimesele. Siiski, hoolimata romantilisest keskkonnast, on rahvamaja natuke liiga väike juba üle 50 osalejaga konverentsi korraldamiseks.
Võru kesklinnas asuv Kandle kultuurikeskus on tipp-topp korda tehtud, valida on kolme saali vahel, kõik on ilus ja kena. Teenindus ja söök väärivad kiitust, hind on ka soodne.
Võrumaa kultuurikeskus on tõesti Lõuna-Eesti üks parimaid kohti konverentsi pidamiseks, kinnitab ka Balti Juhtimiskonverentside kogemus: mitu suurt saali ning kenad ja avarad fuajeed.
Parim koht on tõenäoliselt hiljuti remonditud Valga kultuurikeskus. See mahutab sadu inimesi, väikese seltskonnaga pole sinna üldse mõtet minnagi. Seal on võimalusi mängida ruumi ülesehitusega. Eriti tore on see, et ruumid on avarad ning valgusküllased ning piisavalt palju on ruumi kohvipauside ja lõunate pakkumiseks.
Väiksem ja tagasihoidlikum võimalus on Karupesa hotellis Otepääl. Sealne saal mahutas 30 inimest, kuid oli tehniliselt tasemel ja puhas. Hotell ise on aga mõeldud ainult sportlastele: koridorid on täis spordijalatseid, mille lõhn on vallutanud terve hotelli.
Kuressaare raekojas on väga ilus ja ajalooline saal, ainult pisut väike. Maja asukoht on samuti ideaalne. Probleemiks on aga müra. Soojal päeval tuleb õhu saamiseks aknad lahti teha ja kui samal ajal otsustab kohalik mootorrattagäng hakata ümber maja sõitma, on müra tohutu.
Mardi hotellis on samuti väga head võimalused konverentsi korraldamiseks. Seal teenindavad ja teevad süüa Saaremaa ametikooli õpilased.
Saaremaa linnateatris on ilus pime saal, kuid see on väga kallis. Kuressaare kuursaalis ei ole aga kütet ning ka teenindus jättis soovida.
Kuressaare kesklinnas on ka uhke Kuressaare kultuurikeskus. Parkimine Kuressaare kultuurikeskuse ümber on keeruline, aga talvel õnneks mitte nii hull. Saal mahutab umbes 300 inimest ning piisavalt on ruumi ka fuajees toitlustuse korraldamiseks.
Mooste mõis, kus tegutseb ka kool, on imekena ja lahke pererahvaga koht. Sealne saal on küll väike, kuid 100 inimest mahub siiski ära.
Pesa hotell Põlvas pakub samuti konverentsivõimalusi, kuid seal on vähe nii ruumi kui ka õhku: 30 inimesel muutus olemine kiiresti umbseks. Toitlustamine on all pimedas baaris. Plussiks on hästi püüdlik pererahvas. Balti Juhtimiskonverentsid leidsid sobivad ruumid Põlva kultuuri- ja huvikeskuses. Saal on seal nii suur, et konverentsi jaoks kasutati vaid lava - kõik osalejad istusid laval, kus toimus konverents. Lava on seal üüratult suur ja lausa keerdlava! Ka Põlva kultuurimaja on väga suur, kuid kahjuks renoveerimata.
Seotud lood
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.