Eesti Energia juht Sandor Liive ütles täna
foorumil „Millist energiasüsteemi me tahame?“ diskussioonipaneelis osaledes, et
energeetikas tuleb otsuseid teha lähtudes majanduslikust loogikast, selgub
majandus- ja kommunikatsiooniministri energiablogist.
„Nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis võidab Eesti sellest, kui Eesti Energia on tugev firma. Selleks et Eesti Energia oleks aga tugev ka kümne aasta pärast, peame me täna tegema majanduslikult õigeid otsuseid,“ ütles Liive.
Eesti Energia juht lükkas ümber müüdi, et Narva Elektrijaama põlevkiviplokid tuleks aastast 2016 sulgeda.
„On tõsi, et aastast 2016 muutuvad mõned keskkonnanõuded karmimaks, kuid see ei tähenda, et põlevkivist elektri tootmine tuleks lõpetada, sõnas Liive.
Saalist esitatud küsimusele, kas Eesti Energia ei oleks pidanud olulisi investeeringuid juba ammu ära tegema, vastas Liive: "Uute plokkide ehitamise korral on tegemist investeerimisotsustega suurusjärgus 10 miljardit krooni ja rohkem, seetõttu tuleb seda väga hoolega analüüsida, tellida uuringuid, teha pilootprojekte. Mingit venitamist ei toimu."
Küsimusele, kas Eesti peaks olema energiat eksportiv riik, vastas Liive, et eksportimise vajadus ja võimalus peaks tekkima vabaturumajanduse toimimisel.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiablogi asub aadressil http://energiafoorum.blogspot.com.
Seotud lood
Eesti Energia juht Sandor Liive
kommenteeris tuumajaama projektijuhi ametikoha konkurssi, et ettevõtte vajab
spetsialisti, kes keskendub tuumaenergia valdkonnale ning tegeleb Leedu, Soome
ja Eesti projektidega.
Käesoleva aasta märtsis
lõppenud majandusaasta tulemusena ulatusid Eesti Energia äritulud 9,1
miljardi kroonini, ärikasum 1,1 miljardi kroonini ja puhaskasum 0,7 miljardi
kroonini. Majandustulemustele avaldas kõige suuremat mõju süsinikdioksiidi
heitmekvootide müügi lõppemine.
Baltimaade suurim energiatootja Eesti
Energia võib ehitada Eestisse 400megavatise tuumareaktori, sest
ettevõte tahab vähendada sõltuvust põlevkivienergiast.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.