Keskkonnaministeeriumi asekantsler Allan
Gromov ütles, et Eesti vajab reaalselt kvoote nii palju, et kauplemissüsteemiga
kaasatud olemasolevad ning võimalikud uued ettevõtted saaksid kvoodi vastavalt
vajadusele, kuid tõendatud heitkoguste järgi on praegune vajadus kvoodiga
kaetud.
"Eesti vajab reaalselt kvoote nii palju, et kauplemissüsteemiga kaasatud olemasolevad ning võimalikud uued ettevõtted saaksid kvoodi vastavalt vajadusele, st reaalseks tootmistegevuseks vajaminev kvoot oleks tagatud," selgitas Gromov.
"Samas ei tohiks toimuda ülejaotamist ning juhul, kui ettevõtte kavatseb laieneda, siis peaks tal olema motivatsioon rakendada rohelisi tehnoloogiaid. Seda, kui palju Eesti ettevõtted reaalselt vajavad, ei saa ette öelda," lisas ta.
"Tõendatud heitkoguste järgi on praegune vajadus kvoodiga kaetud," märkis Gromov.
Asekantsler rääkis, et ettevõtete prognoosi vajamineva kvoodi jaoks esitasime komisjonile, kuid reaalset vajadust on võimatu hetke turusituatsioonis ennustada. "Ilmselt jääb reaalne kogus ettevõtete prognoosi ja reaalse heitkoguste vahele."
"Tasuta kvooti on hetkel ettevõtetele jagatud 12,7 miljonit tonni aastas sh riiklik reserv uutele tulijatele," ütles Gromov.
Seotud lood
Eelmisel nädalal kaitses keskkonnaminister
Jaanus Tamkivi Euroopa Liidu keskkonnanõukogus ära Eesti seisukohad kliima ja
taastuvenergia õiguspaketis, mis tema sõnul tähendaks Eestile seda, et Eesti
Energia saaks tulevikus osa kvoote tasuta.
Eesti Energia pressiesindaja Iveri
Marukašvili sõnul ei ole veel kindel, kui suure osa vajalikust heitmekvoodist
ettevõte tasuta saab, samuti pole kindel kvootide mõju energia hinnale.
Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik
ütles, et kasvuhoonegaaside Eesti jaotuskava kohaselt jääb Eesti sisetarbimise
katteks puudu 1-1,5 miljonit tonni heitmekvoote aastas.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.