Rahandusministeeriumi andmetel oli mai
lõpuks riigieelarvesse laekunud 34,6 miljardit krooni ehk 36 protsenti eelarves
planeeritust, eelmise aasta mai lõpuks oli riigieelarvest täis 38,6
protsenti.
Sellest hoolimata on laekumised aastatagusest ajast 18,1 protsenti suuremad, eelmise aasta kasv võrreldes üle-eelmise aastaga oli 19,4 protsenti.
Viie kuu 34,6 miljardi krooni suurusest kogulaekumisest moodustasid maksutulud 27,1 miljardit ja mittemaksulised tulud 7,5 miljardit krooni.
Maksutulusid laekus mais 6,1 miljardit ning viie kuu jooksul kokku 27,1 miljardit krooni. Maksutulude kogulaekumine moodustab 34,1 protsenti eelarves planeeritust ning laekumine on kasvanud 9,1 protsenti võrreldes eelmise aastaga.Füüsilise isiku tulumaksu laekus mais 365,7 miljonit krooni ning mai lõpu seisuga on kokku laekunud 521,9 miljonit krooni, mis moodustab 12,2 protsenti eelarves kavandatust. Esialgse madala laekumise on põhjustanud eelkõige eelmise aastaga võrreldes suurenenud tulumaksutagastused. Sotsiaalmaksu on viie kuuga laekunud 12,7 miljardit krooni, mis moodustab 38,6 protsenti eelarves kavandatust.Käibemaksu laekus mais 2 miljardit ning esimese viie kuuga kokku 8,5 miljardit krooni, mis moodustab 32,5 protsenti eelarves kavandatust. Käibemaksu laekumise kasvu on seni tagasi hoidnud vähene tarbimisaktiivsus ning sellega seonduv madal impordikasv. Aktsiise on mai lõpu seisuga laekunud eelarvesse 3,5 miljardit krooni, mis moodustab 33,3 protsenti riigieelarves planeeritust.Mittemaksulisi tulusid laekus mais 899,2 miljonit krooni ning viie kuu kogulaekumine moodustab 7,5 miljardit krooni ehk 44,5 protsenti eelarves kavandatust. Võrreldes 2007. aasta esimese viie kuuga oli mittemaksuliste tulude laekumine kasvanud 67,9 protsenti suurenenud välistoetuste laekumise arvelt.Suurima osa mittemaksuliste tulude laekumisest moodustavad toetused 4,8 miljardi krooniga, sealhulgas laekus välisvahendeid ligikaudu 4 miljardit krooni ehk 40,7 protsenti eelarves planeeritust.Lisaks toetustele on viie esimese kuuga kaupade ja teenuste müügist laekunud 732,6 miljonit krooni. Materiaalsete ja immateriaalsete varade müügi arvelt on saadud 285,4 miljonit krooni ning tulusid varadelt on teenitud 914,4 miljonit krooni.Muude tulude laekumine kokku ulatus viie kuuga 719,4 miljoni kroonini, millelt 363,3 miljonit krooni laekus saastetasudelt ja 164,5 miljonit krooni trahvidelt. Võrreldes eelarves planeerituga oli enim laekunud saastetasusid - kokku 77,9 protsenti.Eelarve kulud moodustasid mai lõpu seisuga 34,4 miljardit krooni, mis on 35,1 protsenti eelarves planeeritust. Võrreldes aastataguse ajaga suurenesid kulud 19,1 protsenti. Tulude ja kulude vahe oli mai lõpu seisuga 211,6 miljonit krooni.Kululiikidest suurima osakaaluga olid esimese viie kuu jooksul mitmesugused eraldised nagu sotsiaaltoetused ja sihtotstarbelised eraldised 26,4 miljardit krooni ulatuses, mis on 21,6 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Tegevuskulud ehk personali- ja majandamiskulud moodustasid kogukuludest 6,8 miljardit krooni. Välistoetuste arvelt on välja makstud ligikaudu 1,5 miljardit krooni ehk 15,5 protsenti riigieelarves planeeritust.
Seotud lood
Rahandusministeeriumi andmetel on veebruari
lõpuks riigieelarvesse laekunud 12,9 miljardit krooni ehk 13,5 protsenti
eelarvest. Veebruaris laekus sellest 5,1 miljardit krooni.
Rahandusministeeriumi andmetel oli juuni
lõpuks riigieelarvesse laekunud 41,8 miljardit krooni ehk 46,4 protsenti
eelarves ja lisaeelarves planeeritust. Juunis laekus sellest 7,3 miljardit
krooni.
Maksu- ja tolliameti andmetel laekus
maksutulusid 2008. aasta juunis riigieelarvesse 6,3 miljardi krooni ulatuses.
Aasta kuue esimese kuu kogulaekumine moodustab 33,4 miljardit krooni ehk 45,7
protsenti eelarve ja lisaeelarvega planeeritud maksutuludest.
Valitsus arutas eile hilisõhtuni tänavuse
riigieelarve kärpeid, eesmärgiks seatud 3,1 miljardi kroonisest kärpest jäi
katteta veel vaid 500 miljonit krooni.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.