Kui ligi nelja kilomeetri pikkune sadama ja
Ringsu küla vaheline tee pannakse maikuus tolmuvaba katte alla, võib saar saada
ka esimese alalise liiklusmärgi.
Ruhnu saarel suviti elav Triinu Lamp pöördus seoses Ruhnu sadama ja Ringsu küla vahelise teelõigu remontimisega Saarte teedevalitsuse poole, et täpsemalt teada saada, millal tee-ehituseks läheb ja millise katte tee saab. Muu hulgas esitas Lamp teedevalitsusele ka küsimuse, kas külas on ette näha liikluspiiranguid, kirjutas Meie Maa.
"Kindlasti tuleb külavahel roolijatel mitte kihutada, vaid mõistlikult liigelda, tagades ohutuse. Kui ohutuse tagamiseks piisab liiklusmärgist, siis me teeme seda,” ütles Saarte teedevalitsuse juhataja Aleksander Kollo, lisades, et liikluskorralduslike vahendite paigaldamine tuleb kooskõlastada kohaliku vallavalitsusega.
“Kui Ruhnu elanikud leiavad, et nad märke ei vaja ja oskavad ka nende abita ohutult liigelda, siis me neid ka ei paigalda. Iga saare elanik peaks olema teeoludega kursis,” lausus Kollo. Liiklusmärgid ei sobi tema arvates küla miljööga.
Ajutised sõidukiirust piiravad liiklusmärgid olid Ruhnus viimati üleval mullu sügisel, mil teedevalitsus tegi seal teeremonti. Märgid tekitasid saare elanike seas poleemikat, sest järskude kurvidega külavaheteel üle 30–40 km/h sõita ei saagi.
“Ringsu sadamat ja küla ühendav tee saab korda ja siledaks, võiks enne küla 50 märgi panna,” arvas Kollo. Arvestades Ruhnu eripära, võiks tema sõnul võtta saarel sadama teel kasutusele teistlaadi suunaviidad kui standardsed maantee ääres olevad. “Need on seal nagu võõrkehad,” märkis Kollo tavaliste teeviitade kohta.
Ruhnu vallavanem Aare Sünter ei osanud liiklusmärgi ülespaneku kohta kindlat seisukohta võtta, pidades teemat teedevalitsuse liikluskorralduse spetsialistide pärusmaaks.
Seotud lood
Ruhnu põhikooli hoolekogu kavatseb teha
vallavolikogule ettepaneku vallavanem Aare Sünter ametist tagandada, sest
vallavalitsus ei saavat oma tööga hakkama.
Ligi kolmandik Ruhnu elanikest andis
protestiallkirja saart lämmatada ähvardava turistitulva vastu, kirjutas SL
Õhtuleht.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.