Vesinik on väga perspektiivikas ja
loodussõbralik kütus, aga selle säilitamine ja transport on äärmiselt keeruline.
Idee, et imeväikesed süsinikust kapslid -fullereenid (vaata näiteks juuresolevat pilti) - võiks olla vesiniku konteineriteks ei ole uus. Aga nüüd on Rice'i ülikooli uurijad välja arvutanud selliste molekulide tugevuse, kirjutas Physorgi vahendusel
fyysika.ee.
Selgus, et fullereenide molekulid võivad hoida vesinikku peaaegu sama tihedalt pakituna, kui see esineb planeet Jupiteri südames. Niisuguste tiheduste juures on vesinik peaaegu metallilises olekus.
Kui õnnestuks välja töötada tehnoloogia vesinikuga täidetud fullereenide molekulide tootmiseks, võiksime ilmselt juba õige pea vesinikul töötavate autodega ringi sõita. Tanklas valaksime auto kütusepaaki näiteks pulbrisarnast ainet, millest siis vabaneks puhas vesinik.
Vesinikust suudavad kütuseelemendid toota elektrit elektrimootorite jaoks, seda saab põletada ka sisepõlemismootorites. Esialgu võime vaid materjaliteadlastele edu soovida ning suunduda bensiinijaama järjekordse bensiinilaadungi järele.
Seotud lood
Vesinik on küll ahvatlev alternatiiv
bensiinile, kuid kerget gaasi pole sugugi lihtne kütusepaaki sundida.
Rootsi Uppsala ülikooli professori Rajeev
Ahuja juhitud rahvusvaheline uurimismeeskond on suutnud demonstreerida
atomistlikku mehhanismi vesiniku vabastamiseks magneesium-nanoosakestelt, mida
peetakse paljulubavaks vesiniku salvestamise materjaliks, kirjutas fyysika.ee
Physorgi vahendusel.
Vesinik võiks lähikümnenditel asendada
fossiilsed autokütused. Kuid küsimus on selles, kuidas plahvatusohtlikku gaasi
ohutult autosse paigutada.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.