Süsivesikud tagavad piisava energia

Fitness.ee personaaltreeneri Ott Kiivikase käest küsitakse tihti, kas tarbima peaks aeglaseid või kiireid süsivesikuid. Tema sõnul sõltub see suuresti olukorrast. Füüsiliselt aktiivsel inimesel pole mingi probleem tarbida treeningu ajal liht- ehk lühikese ahelaga süsivesikuid.

Viimasteks on näiteks sahharoos, glükoos, maltoos ning neid leidub üldjuhul kõikides magusates toiduainetes.

Kiired süsivesikud sobivad kasutamiseks hästi ka vahetult pärast füüsilist koormust, sest aitavad taastada kaotatud energiavarud. Samas tuleks nendega kindlasti piiri pidada ja mitte katta rohkem kui 20-25 protsenti päevasest energiavajadusest.

Liit- ehk pika ahelaga süsivesikuid, mida nimetatakse ka aeglasteks süsivesikuteks, leidub kõige rohkem teraviljatoodetes ja juurviljades ning nad sobivad kasutamiseks hästi põhitoidukordades. Nende hulk peaks moodustama päevasest tarbitavast süsivesikute hulgast 70-75 protsenti.

Füüsiliselt mitteaktiivsel inimesel on soovitav kasutada lihtsüsivesikuid rohkem hommikupoolsel ajal, näiteks hommikusöögi juurde.

Põhjus on lihtne - organism on kasutanud öö jooksul ära valdava osa maksas olevast glükogeenist ehk süsivesikutest, mistõttu organismi normaalseks funktsioneerimiseks on hommikul hädavajalik midagi magusat süüa. "Kindlasti peaks lihtsüsivesikuid vältima õhtusel ajal, sest need talletatakse suhteliselt kergelt organismi rasvavarudesse," selgitas Kiivikas.

Aeglased ja kiired süsivesikud liigitatakse nende glükeemilise indeksi (GI) abil, mis näitab, kui kõrgele tõuseb organismi veresuhkrutase 50 grammi süsivesikute tarbimise järel. Mõõtmine toimub pool tundi pärast toiduaine söömist ja seda võrreldakse tulemusega, mida põhjustaks glükoosi või saia tarbimine.

Millegipärast peetakse rasva toidus suurimaks vaenlaseks, unustades ära lihtsa reegli, et süsivesikute koguse pidev ületamine viib kindlalt rasvumiseni. Seda eriti inimestel, kelle kõige tugevam toidukord jääb õhtusele ajale enne magamaminekut. "Me võime toidust rasva täiesti välja lülitada, kuid pidev süsivesikute liigtarbimine teeb ikkagi paksuks. Samas ei tasu selle jutu peale hakata süsivesikuid kartma, jutt käib järjepidevast ebanormaalsest toitumisest," selgitas Kiivikas.

Tasakaalustatud toitumise puhul, kus organismile antakse hommikust saadik õiges vahekorras toitaineid, ei kujuta süsivesikud endast mingit ohtu. Vastupidi, need tagavad pideva energia olemasolu ja on hädavajalikud inimese eksisteerimiseks.

"Ärme unusta, et aju kasutab energiaks valdavalt glükoosi, mistõttu madala süsivesikute sisaldusega dieetide miinuseks on see, et inimene ei suuda samal ajal eriti mõelda ja kipub unustama," lisas ta.

Seega peab toit Kiivikase kinnitusel olema mitmekülgne ja sisaldama õiges vahekorras nii liht kui ka liitsüsivesikuid.

Lee Reinula, Kremli dieedi põhimõtete järgija

Olen jälginud süsivesikute hulka toidus üle aasta. Algselt oli plaan lihtsalt kaalu alandada, aga rohkem materjalidesse süvenedes tekkis arusaam, et uutmoodi on hulga tervislikum toituda. Kasutan Kremli dieedi põhimõtteid.

Süsivesikute jälgimisega ei kaasne näljatunnet, mis paljusid teisi kaalujälgimissüsteeme vaevama kipub. Üleminek seni harjumuspäraselt toitumiselt süsivesikute jälgimisele ei ole raske, kui seda mõistusega teha.

Kärt-Britt Kokk, süsivesikutepõhise toitumise järgija

Alustasin süsivesikute jälgimist veidi vähem kui aasta tagasi. Piiran nende tarbimist ja proovin süüa vaid kasulikke süsivesikuid: juurvilju, köögivilju, puuvilju ja magustamata piimatooteid.

Iga toidukorra juurde peavad kindlasti kuuluma ka valgud ja rasvad. Üritan jääda süsivesikutega alla 60 grammi piiri.

Kuna hetkel on eesmärgiks veel mõni kilo kaotada, siis hoian nende hulga madalal, et kaal endiselt langeks.