Ebastabiilne Vene börs on sundinud sealsed
investorid oma aktsiad kullaks ümber vahetama. Uus trend on kiiresti
populaarsust kogunud ning ehetevalmistajatele ei taha kuidagi kulda jätkuda.
Koos börsilangusega käesoleva aasta märtsi alguses tõusis kulla hind 1000 dollarini untsi kohta. Õli lisas tulle veel Vene majandusministri Aleksei Kudrini avaldus käibemaksu alandamise kohta, vahendas dp.ru.
Karavajevi juveelitehase direktor Aleksander Badini sõnul on pankadest kadunud kõik ühekilogrammised kullakangid ning jäänud vaid 12 kilogrammised.
"Täna on võimalik osta ainult 12kilogrammiseid kullakange, mis tähendab seda, et nende ostmiseks tuleks firma käibest välja võtta 9,5 miljonit rubla (3,8 miljonit krooni)," rääkis Badini.
"Paljuski tänu dollari ja börsi langusele on investorid hakanud end kindlustama investeerides raha kulda. Kulla eelis on see, et tegemist on stabiilse investeeringuga," põhjendas kulla puudust RIA analüütik Stanislav Evseev.
Seotud lood
Käesoleva aasta esimestel kuudel on
maailmaturu hinnatõusule vaatamata kulda investeerimine märkimisväärselt
kasvanud.
Eesti majandusedu on suurendanud huvi kodumaal
käsitsi valmistatud originaalsete kullast ehete järgi, selgub tänasest
Tööstuse kuukirjast.
Mullu oli Venemaa SKP ligi suurus 1,4
triljonit USA dollarit ehk 14 triljonit krooni. Eesti SKP suurus oli mullu 243
miljardit krooni ning seega võib öelda, et Venemaa majandus on sama suur kui 57
Eestit.
Venemaal on jõudsalt pead tõstmas uus trend
end halbadeks aegadeks kindlustamisel. Nimelt ei osteta kokku enam erinevate
riikide tugevat valuutata, vaid hoopis Sberbank panga välja antud
väärismetallidest münte.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.