Käesoleva aasta esimestel kuudel on
maailmaturu hinnatõusule vaatamata kulda investeerimine märkimisväärselt
kasvanud.
2007. aasta neljandas kvartalis müüs AS Tavid neljas riigis kuus kokku keskmiselt 143,9 kg kulda, siis 2008. aasta jaanuaris müüdi 230 kg ja veebruaris 209 kg, teatas Tavid.
„Kuld, kui investeerimisvahend kogub Põhjamaades ja Baltikumis üha enam tuntust. Eestiski on investeerimiskulla populaarsus kasvanud ja selle aasta alguse müük on olnud rekordiline,” rääkis Tavidi nõukogu liige Meelis Atonen. „Kuna raha- ja väärtpaberiturgudel valitsevad närvilised meeleolud, võib prognoosida kulla hinna jätkuvat tõusu. USAst alguse saanud probleemid maailma majanduses on täna alles süvenemisjärgus ning puutumata ei jää ka Euroopa.“
Atoneni sõnul on kulda investeerimise tootlikkus viimastel aegadel olnud parem kui üldlevinud investeerimisvõimalused väärtpaberitesse ja rahaturufondidesse.
Tavidi nõukogu esimees Alar Tamming lisas: „Kui tavaliselt soovitavad eksperdid oma varast hoida 5-25% füüsilises kullas, siis praeguses järjest kiireneva inflatsiooni tingimustes on soovitatud kulda investeerimine viia kuni 40%-ni investeerimisportfellist. Eksperdid Doug Casey, Marc Faber, Jim Rogers jt on väitnud, et praegu on tegemist toorainete hinna nn supertsükliga, mis peaks kestma 10-15 aastat ja 2008. aastaks ennustatakse kulla hinnale 25-35% tõusu.”
AS Tavid tegeleb investeerimiskulla ostu ja müügiga, valuutavahetusega ning raha kiirsiirdamisega. Firma tegutseb Eestis 1991. aastast, Soomes 1996. aastast, Lätis 2002. aastast ja Rootsis 2005. aastast. Välisriikides on firma ärinimi „Tavex”. Ettevõttes töötab täna kokku 90 inimest. 2008. aastal on plaanis avada esindus ka Taanis.
Seotud lood
Korea Rahvademokraatliku vabariigi keskpank
andis Tavidile loa müüa oma kuldmünte. Harulduse tõttu on need kuldmündid
numismaatikute maiuspalaks.
Ebastabiilne Vene börs on sundinud sealsed
investorid oma aktsiad kullaks ümber vahetama. Uus trend on kiiresti
populaarsust kogunud ning ehetevalmistajatele ei taha kuidagi kulda jätkuda.
Kulla hind kerkis Londonis ja USAs taas
uuele rekordtasemele, sest kallinev nafta ning nõrgenev dollar suurendab
nõudlust väärismetalli järele, teatas Bloomberg.
Kanada keskkonnaorganisatsiooni Environment Canada andmetel viskasid
kanadalased 2002. aastal ära 49 177 tonni arvuteid ja monitore. Tänaseks on see
number tõenäoliselt veelgi suurenenud.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.